Saida mak hapara individu ida husi ninia mehi rasik?

Mahakerek: KodeDizu
Detalluz: Hia poste-nia laran, hau koalia konaba bareira saida-saida mak satan individu ida atu la realiza nia mehi rasik.
Buat nebe halo ó paradu ho ó-nia mehi.
Realidade mak ó haree, ka realidade mak loke ó-nia matan ke emar susesuluk hatudun momoos tanbasa mak sira sai susesu. Asaun-sira nee reflete ba ó atu keta sai paradu ba mehi idanee, no ranmanas ba baiha realiasaun ó-nia mehi nee. Tabasa mak ó senti paradu.
Ida mak ó senti ó-nia an rekursulaek, no lakohi atu buka rekursuz avaliabel nebe barak los naiha internete. Ó rekursulaek tanba hia o-nia moriis tomak o gasta deit tempu lao sai ho kolega, festa, haree filme, no tama deit media sosial mak barak.
Kompara ho ema susesu-sira, durante sira-nia moriis tomak sira xave an metin atu foku ba rekursuz nebe sira hetan husi emar susesu seluk. No gasta tempu bá tuir seminariu no kursu husi mentor (mestre) ka treinadorez baiha tarjetu nebe sira atu atinji ba. Ezemplu diak mak Bill Gates nebe xave nia an metin, estuda no aplika klalaok substansial ba ninia tarjetu, nebe mak agora dadaun ita konsumu hela nee, Microsoft. Hanesan mos Warrent Buffet, Dan Lok, Tony Robbins, Jeff Bezos no serseluk tan nebe mak gasta tempu hia momentu hakmatek no foku ba sirnia golu.
Rua mak ó sei lori hela hanoin negativu-sira hamutuk ho ó. klaru ke hakarak halo buat foun. Entaun karakter importante mak harii hanoin pozitivu. Ker dizer elimina distrasaun-sira hotu nebe o enkontra. Buat negative nebe ó rona husi ó-nia kolegaz, familiaz, ka sosiedade. Koko atu hakiak mentalidade susesu no konfia an baiha buat saida deit. Hanesan mos ho susesu, individu ida presija foku ho didiak no produtividade. Too ikus husi o-nia susesu nee mak hamoe fali serseluk.
Maneira importante atu kura hanoin negative-sira mak, foku ba momentu PREZENTE (agora dadaun nian). Saida mak liun, liun ona. Hahú ho iis foun no hakat ba espasu oin nafatin. Senti ó-nia nudar UNIVERSU ida baiha ó-nia ksolok no poder. Imajina sira seluk nebe hatoon/hatudu negatividade hanesan buat la vale ida. Tanba husi nee ó mak ó foin hetan auto-konfiansa nebe aas no senti katak ó iha vale ba buat ruma, nee mak atu sai ema nebe ó hakarak.
Tolu, o senti o-nia an hatene buat hotu-hotu. Afinal lae, o tauk atu ema dehan o. Koko atu sai ema ida nebe aprendedor/maaprende. Liafuan nebe hau ronan husi milionariuz mak, Durante sira-nia moriis, sira tenta atu akanda/improve tan sira-nia eskilz. Nunee mak klalaok aprende mak fator importante ba hetan rekursuz barak, enkuantu individuz loke laran atu aprende barak. Husi aprende barak, o bele hatene analiza barak, no dafine parte pas nebe mak o atu komesa ho.
Entaun tenta atu buka ema nebe iha ekspertiz ba buat nebe o hakarak persege ba. No husu ba nia saida mak o tenki halo no presija hadia halo didiak tan.
Dahaat mak baruk. Kuazu pursentu barak husi populasaun ida sempre senti baruk atu halo deit buat kiik ida nebe la presija oras kleur atu termina. Termu husi baruk mak prokastinasaun, katak “hakarak halo buat ida maibe baruk atu halo.” Razaun tanba individu ida prokastina, tanba nukazu nia la fiar an, tauk, no kole. La fiar an se saida mak nia halo nee iha vantajen ka lae. Tauk tanba nia lakohi atu falla. Kole tanba laiha vontade atu hadeer husi kama.
Maibe baruk ida mos, nia hatene ka senti buat nee tuir lolos lalais deit atu atinjie, nufin falla uituan deit, RENDE. Entaun oinsá atu atinji susesu ke de faktu susesu nee presija esforsu an makaas no la rende.
Dalima, no ida fundamental no prinsipalmente mak ajente/individu nebe lakohi ka nunka atu foti ASAUN propria.
Karik ó hatene saida mak ó aprende hela husi emar susesu-nia metolojia, rekursuz no maneira, maibe lakohi aplika, entaun so para gasta tempu deit. Se ó deskobre ó-nia an atu sai susesu hia futuru. Entaun pelumenus KOKO atu halo no esperiensia hia realidade. Ketak tauk atu falla, basá fallansu mak determina susesu. Ho liafaun seluk nia mak ponte ba susesu.
Ema nebe bulin nia an rasik, mak bainhira nia hatene ka hakarak tebes tiha ona atu sai susesu, no tan deit la fiar, tauk no baruk domina ka hapara hela nia an rasik.
Nufin, se ó mak tama hia kategoriaz balu nee, entaun koko atu hadook an tiha husi atitudez negativu nee. Harii sensasaun konfiansa, brani no haksolok atu foti risku ba buat saida deit nebe mak sei determina susesu ba ó hia loron ikus. Asaun mak importante tebes duke saida mak ó rona deit ka mehi deit.
Vaila, hahú troka sira nee, halo kontrariu fali.
Comments
Post a Comment