Posts

Showing posts with the label Konesimentu

Ads by Bidvertiser

Impaktu negativu husi media sosial ba produtividade ema ida-nian

Image
Aspetu oioin husi media sosial rasik Koalia konaba klalaok media sosial, iha aspetu balu pozitivu tantu kuantu aspetu negativu. Mundu tomak agora dadaun utiliza media sosial nudar padraun ligasaun entre individu ida ho individu seluk ka grupu ida ho grupu. Ho objetivu atu partilla informasaun, koñesimentu, produtu, akontesimentu, no situasaun individu ka sosiedade ida-nian. Bazeia ba artigu kliensolutech.com hatutan katak, “Pratika pozitivu hes (of) media sosisal bele inkrise individu ida-nia intelijensia sosial no kompriensaun baiha hahalok umanu-nian. Nunee mos pratika negativu hes media sosial mak eventualmente hamosu ema ida sai metarialistiku, emosional lalais, no aditivu loos ba buat aat-sira.” Nunee klaru katak, maioria hia mundu teknolojiku ida nee, nautililzan media sosial barak liu mak estudantez no empreguz foinsae, kompara ho emar idade avansu husi 50 ba leten.   Maneira no servisu nebe millenialz no zerasaun anteriorez uza nak diferente tebes tuir kos...

Saida mak hapara individu ida husi ninia mehi rasik?

Image

Oinsá atu kura estres

Image

Oinsa atu deside hili kareira nebe diak ba ó-nia an

Image

Oinsa atu akande o-nia eskilz interpersonal

Image

Eskilz nebe o presija hi o-nia moriis tomak!

Image

Aktuz da-5 ba moriis haksolok

Image

Haree ó-nia an nudar ó

Image

Komparasaun mak mahalakon ba ó-nia ksolok.

Image

Oinsa investe bainhira idade kiik hela

Image
Oinsa investe bainhira idade kiik hela Parte nebe importante iha moriis ema-nian bainhira hakarak tebes atu sai susesu iha futuru, tantu hakarak hetan buat foun no riku ka nakonu ho buat kapas no sustentavel. Maka parte ida mós liliu ba foinsae-sira nebe hakarak duni tuir sira-nia mehi atu sai ema nebe sira dezeju atu hakfila ba, de faktu ke ikusmai habele sira atu hetan buat nebe sira hakarak no esperiensia enrikesimentu (nakonu ho ksolok tantu sasan). Nu kazu se sira komesa hahu husi investe iha hahalok edukativu, kriativu no ida nebe brani atu foti risku. Pergunta ida nebe dalaruma inviduz barak husu ba milionariu-sira mak “Maneira oinsá mak atu sai riku hanesan ó (milionariu refere)?” Ka “Iha buat ruma kotuk iha ó-nia susesu nee?” Barakliu milionariu-sira simplesmente reforsa, uza metodu investe. Hanesan ona Warren Buffet nebe koñesidu nudar ema riku da-3 iha 2008 no billionariu too agora. Metodu simples nebe nia uza, no rekomendadu tebes husi  gustu sasoik-sira (...

Oinsá "Investimentu" nee importante?

Image
Kuandu tama ba metodu investimentu, sín ke presija estratetija klaru no adekuadu... Indesku: A. Oinsá investe se ó iha hela open-space B. Klalaok investimentu no Healthy-step C. Ezemplu klaru D. What is investment? Oinsá “Investe” se ó iha hela “open-space.” Hmm Digo can you explain to me? I really want to know. Yes, it's very important. Iha-nee hau sei koalia konaba oinsá atu investe ho saida mak ita “iha” ka “sei iha” ba buat nebe mak ita sei “iha liutan.” Ho prazu nebe kleur. –Open-space hau define hanesan termu ida katak -saida mak ó bele, atu investe liutan se bainhira osan nebe iha nee ( ± 60 ka 70 pursentu) nebe ó sei nesesita hela ho, atu fornese no adere ba ó-nia nesesidade diaria. Kieja(ou seja), “oportunidade” ba ó atu uza osan refere nee “avaliabel hela”, katak mós seidauk hotu ba iha ó-nia inkomodasaun diaria. Entaun oinsá mak se banhira buat nee hotu ka ó laiha osan ona? Ka oportunidade (open-space) ho osan refere nee mohu ona iha...

Mehi la realiza? Balar loos ­ó! -Etapa 4 profundu atu ajuda

Image