Maneira da-5 atu rezolve burbullus iet alamia, efetivu lahó remediu

Bainhira foin-sae-sira too ona iha idade adolesensia ka tama iha puberdade,
mane no feto komesa dezenvolve an tantu iha fiziku no psikolojiku.
- Dezenvolve tanba iha selula kiik-sira nebe mak nakloke an ka hatutan tan niak ramu atu sai boot. Parte balu mak iha oin, se kuandu iha tempu puberdade, itak ormona dezenvolve an iha isin-lolon, ke bele hanaran mós presesu “arastamentu selula”.
-Entaun nutriente-sira nebe nia hetan, nia sei favorese ba itak an atu haree
katak ita boot ona, nunee mak mosu ida-nebe burbullus. Burbullus laos moras
ida-nebe dura iha tempu naruk, mós laos moras grave.
Sinál nee hatudu mai ita katak, ita iha ona pensamentu no sentimentu konaba
buat romansia, seksual, humor, trajedia nst. Nebe bele halo ita senti
feisa(gelisah), taridu, senti inkontroladu no koko buat foun oioin.
Faktor nebe kondisionadu kria burbullus, hanesan: 1. Fase oin dala ida
deit/loron 1; 2. Koherensia jerasaun; 3. Fuma ka masturva durante puberdade; 4.
Konsumu hahan ho nutrisaun menus, liuliu konsmu hahan nebe benefisia nutriente
boot ba dezenvolvimentu oin nebe saudavel no fresku, hanesan tomati, alfase ka
moho tahan-sira seluk.
Maneira atu rezolve burbullus iet alamia
1. fase oin tanan: ho bee malirin ka babain no bee manas
Obviamente, fase oin loron ida dala tolu, bele hamoos/hadoras tiha mina ka
foer ita hetan husi kosar toba, numerozu desportu, ka lao iha liur no kona
rai-rahun ka polusaun. Fase oin ho bee malirin halo itak oin fresku no halo ran
derik(denyut), entaun afeta mós oin fresku iha oras naruk. Fase oin ho bee
manas mós efetivu atu halo itak oin mamar no ran iha itak oin lao bá-mai didiak
lahó trafiku ka “stuck.”
2. fase oin ho derok been/limaun
Subtansia nebe kontein iha sira rua hanesan masin askorbat, nebe hapar
kontaktor entre mina nebe belit iha delori(pori-pori) no bele kruza ka hamate
subtansia hilaran(inside) mina. Até ke halo itak oin maran, maibé fresku no
namdoras heladeit.
3. kose ho hudi kulit no kinur
Ema barak seidauk hatene liuliu
sidadaun dili-sira nebe mak seidauk deskobre katak hudi kulit laos deit soe,
maibé reutilize sai maskara ba oin. Hudi kontein antioksidan boot, iges(beserta) potasiu no vitamina E. Bele
harús no kose deit direta ka bele utiliza kinur, tanba kinur mós iha subtansia
nebe bele retira mina iha oin. Atu uza mak, hafoin hariis tau kinur nebe
blen didiak ona hodi taka ba oin hanesan maskara.
4. hamaskara ho
aidila fuan
Aidila mós hola parte ba servisu protesaun no benfeitu kulit. Ema barak
hatene ona husi sabaun. Maibé idabalu karik alerjia ho sabaun nee rasik. Entaun
aidila bele utiliza tanan deit ba oin, kazu ke hadodok no kose ba oin. Tanba
nia eziste vitamina A, no likopen hanesan ho tomati.
5. hamaskara ho tomati
Hanesan ohin temin iha
leten, tomati halao knaar nebe importante tebes ba isin, laos deit ba oin atu
sai nurak iha periudu naruk, maibé ba selula hotu-hotu mós sai nurak. Tomati
kontein likopen aas tebes, likopen mak subtansia nebe hanurak no haburas selula
iha isin, no mós id kontein vit. A no C.
Atu utiliza mak, blen tiha tomati ho fakar uituan bee ba laran, no tau be
iha oin durante minutu tolunulu, maibé mós depende se hakarak liu.
Maneira seluk atu hasees
an, devez de referensia balu nebe mak temi kura burbullus ho manutolun,
banibeen, esbatu ka saida-saida deit, nebe idabalu la toman atu uza babain,
idabalu ho alerjia. Tanba manutolun devez de uza ba maskara, nusa la han. Ka
banibeen nebe mak ho iis forte tebes. No esbatu, la presija atu kose esbatu ba
oin, tanba bele halo oin kamutis ka saida ga hanesan oin kaskadu no halo tiha
mina iha oin toos no metin deit iha delori(pori-pori).
Bele mós uza maneira seluk, hanesan hamaskara ho zekar(soda kue) ka ho
maskara-sira seluk ida-nebe fabrikadu ona.




