Ads by Bidvertiser

Maneira da-5 atu rezolve burbullus iet alamia, efetivu lahó remediu



Bainhira foin-sae-sira too ona iha idade adolesensia ka tama iha puberdade, mane no feto komesa dezenvolve an tantu iha fiziku no psikolojiku. 


  1. Dezenvolve tanba iha selula kiik-sira nebe mak nakloke an ka hatutan tan niak ramu atu sai boot. Parte balu mak iha oin, se kuandu iha tempu puberdade, itak ormona dezenvolve an iha isin-lolon, ke bele hanaran mós presesu “arastamentu selula”.
-Entaun nutriente-sira nebe nia hetan, nia sei favorese ba itak an atu haree katak ita boot ona, nunee mak mosu ida-nebe burbullus. Burbullus laos moras ida-nebe dura iha tempu naruk, mós laos moras grave.

Sinál nee hatudu mai ita katak, ita iha ona pensamentu no sentimentu konaba buat romansia, seksual, humor, trajedia nst. Nebe bele halo ita senti feisa(gelisah), taridu, senti inkontroladu no koko buat foun oioin.
Faktor nebe kondisionadu kria burbullus, hanesan: 1. Fase oin dala ida deit/loron 1; 2. Koherensia jerasaun; 3. Fuma ka masturva durante puberdade; 4. Konsumu hahan ho nutrisaun menus, liuliu konsmu hahan nebe benefisia nutriente boot ba dezenvolvimentu oin nebe saudavel no fresku, hanesan tomati, alfase ka moho tahan-sira seluk.

Maneira atu rezolve burbullus iet alamia

1. fase oin tanan: ho bee malirin ka babain no bee manas

Obviamente, fase oin loron ida dala tolu, bele hamoos/hadoras tiha mina ka foer ita hetan husi kosar toba, numerozu desportu, ka lao iha liur no kona rai-rahun ka polusaun. Fase oin ho bee malirin halo itak oin fresku no halo ran derik(denyut), entaun afeta mós oin fresku iha oras naruk. Fase oin ho bee manas mós efetivu atu halo itak oin mamar no ran iha itak oin lao bá-mai didiak lahó trafiku ka “stuck.”

2. fase oin ho derok been/limaun

Subtansia nebe kontein iha sira rua hanesan masin askorbat, nebe hapar kontaktor entre mina nebe belit iha delori(pori-pori) no bele kruza ka hamate subtansia hilaran(inside) mina. Até ke halo itak oin maran, maibé fresku no namdoras heladeit.

3. kose ho hudi kulit no kinur

Ema barak seidauk hatene liuliu sidadaun dili-sira nebe mak seidauk deskobre katak hudi kulit laos deit soe, maibé reutilize sai maskara ba oin. Hudi kontein antioksidan boot, iges(beserta) potasiu no vitamina E. Bele harús no kose deit direta ka bele utiliza kinur, tanba kinur mós iha subtansia nebe bele retira mina iha oin. Atu uza mak, hafoin hariis tau kinur nebe blen didiak ona hodi taka ba oin hanesan maskara.

4. hamaskara ho aidila fuan


Aidila mós hola parte ba servisu protesaun no benfeitu kulit. Ema barak hatene ona husi sabaun. Maibé idabalu karik alerjia ho sabaun nee rasik. Entaun aidila bele utiliza tanan deit ba oin, kazu ke hadodok no kose ba oin. Tanba nia eziste vitamina A, no likopen hanesan ho tomati.


5. hamaskara ho tomati


Hanesan ohin temin iha leten, tomati halao knaar nebe importante tebes ba isin, laos deit ba oin atu sai nurak iha periudu naruk, maibé ba selula hotu-hotu mós sai nurak. Tomati kontein likopen aas tebes, likopen mak subtansia nebe hanurak no haburas selula iha isin, no mós id kontein vit. A no C.
Atu utiliza mak, blen tiha tomati ho fakar uituan bee ba laran, no tau be iha oin durante minutu tolunulu, maibé mós depende se hakarak liu.

Maneira seluk atu hasees an, devez de referensia balu nebe mak temi kura burbullus ho manutolun, banibeen, esbatu ka saida-saida deit, nebe idabalu la toman atu uza babain, idabalu ho alerjia. Tanba manutolun devez de uza ba maskara, nusa la han. Ka banibeen nebe mak ho iis forte tebes. No esbatu, la presija atu kose esbatu ba oin, tanba bele halo oin kamutis ka saida ga hanesan oin kaskadu no halo tiha mina iha oin toos no metin deit iha delori(pori-pori).

Bele mós uza maneira seluk, hanesan hamaskara ho zekar(soda kue) ka ho maskara-sira seluk ida-nebe fabrikadu ona.