Parte isin-lolon ilois, maneira atu halakon iet efetivu: tradisional no padraun moriis

Kalilin ilois, aat loos bainhira hamutuk ho familia, kolega no doben.
Isin-lolon babain, kuandu tama iha idade puberdade too
otas-naruk, sempre hasoru problema nebe bele hetan iha tempu saida deit, tanba
troka ormona androgen nebe estimula ba dezenvolvimentu itak isin. Isin ilois
kuandu itak kosar nebe hasoru kulit, no iha parte nebe mak uituan ar atu
tama-sai ba. Ezemplu iha kalilin, kelen, no ain bainhira tau sapatu. Ida fali
mós hanesan iha ibun laran, fuuk no kotuk.
Atu hatene deit, kosar nebe ita produz konsiste iha rua,
nebe hafahe ba sensar(kelenjar*B. Ind) akrin no aprokrin. Sensar mak
feulu(pembuluh) been nebe eziste hilaran artikula. Akrin mak bainhira kosar
nebe eziste durante bebe, kazu ke atu habalansu temperatura iha isn-lolon.
Akrin mak kosar nebe la kontamina ho bakteria. Baibain manas hiliur isin mak
provoka kosar nebe hetan iha kotuk, liman no rentos. Ida seluk mak apokrin nebe
hamosu ilois forte, apokrin lokaliza hilaran(didalam) kulit. Ida-nebe mak
bakteria nebe mak transporta sai, kria kosar nebe ilois iha isin-lolon.
Desperta an iha delori nebe kuat luan hanesan iha kalilin no ain klor. Nebe mak
mosu bainhira tempu kahur malu komesa jestun(membusuk). Nunee mak aparese
ilois. Ilois apokrin ida nee akontese bainhira tam iha tempu puberdade no
otas-naruk.
Dalabarak kuandu ita iha ilois, itak konfiansa sei menus,
kazu ke ema seluk hatene ka horon ilois bainhira ó rabat sira. Entaun ida halo ó la satisfas ho preokupasaun
nee, até ó hasee an husi ka sira mak hasees an husi ó.
Area nebe
eziste ilois isin-lolon.
1. Fuuk; 2.
Hilaran ibun; 3. Kelen hun;
4. Ain klor;
5. Kalilin.
1. Fuuk
Bainhira itak halo desportu neal(while) taka xapeu ni
oras barak, kosar bele sai husi fuuk lahan no kria ilois.
2. Hilaran
ibun
Ein jeral,
kuandu ita konsumu hahan no hahan-sira hanesan naan karau, asuka ka ikan. No aifuan-sira hanesan
durian, kleti(pete*B. IND) bele kria ilois se karik ita la fase itak ibun. No
sira sei belit liuliu iha nehan se ita husik durante toba. Ida nee hamosu mós
ilois nee forte. Ida fali bainhira ita arota, tanba bainhira itak isin dijeste,
entaun hahan se nakonu liu, ar sei buka fatin atu sai.
3. Ain klor
Ain kuandu ita halao ezersisiu, ka desportu demais ho
sapatu metin ni oras barak denau(for about) oras hitu ka ulau. Entaun ain sei
hamosu kosar, kosar nebe sai kuaze litru ida. Aparentemen ilois mós mosu.
5. Kalilin
Barakliu ita adolesente ka adultu ka otas-naruk-sira,
sempre enfrenta ilois iha kalilin, no barakliu mós ida nee mak halakon ka
hamenus itak konfiansa bainhira ita iha ema barak/balu leet. Kalilin bele kria
ilois nebe forte tanba nia besik ba kabun, kotuk no kakorok. Entaun bele ilois
bele invade hotu.
Maneira atu
rezolve ba isin ilois iet tradisional
1. Malus tahan
Malus kontein
antioksidan nebe boot atu estermina ilois ida nee, laos deit ba ilois maibé ba
moras-sira seluk hanesan foer iha area V/parte pertense iha orgaun sekretal
feto no mane; ba matan; ba febre(hobaan no hariis) no bele hasae itak imunidade
nst. Tamani(kandungan)
iha malus tahan hapar ba moras nee mak vit. C, tiamin, niasin, ribofalvin no
karotena.
Oinsá atu prepara?
–Kahur ho bee manas, depis hariis ho ida nee. ±kopu 1.5/2.
2. Tuaksin
Barak la hatene
saida deit mak tuaksin-nia funsaun, laos deit ba hahan maibé mós ba isin-lolon
ilois. Nia kontein masin nebe bele penetra bakteira apokrin. Atu prepara mak,
-Hoban kabasrahun ba kopu naense ho tauksin. Depois kose ba kalilin nebe mak
antes nee hamoos tiha ona ho bee, no husik maran lai mak foin kose ba. Bele
hariis hotu ka hamoos deit ho bee.
3. Kose derokbeen
Derok mós hola
parte importante ba terror nee. Koa tiha derok nafahe ba rua no kose deit ba
kalilin nebe mak hamaran ona ho bee. Maibé la bele kose ba se karik kalilin iha
infesaun/kanek ruma. Tanba derok mós kontein masin amino preferivel atu hamate
bakteria iha kalilin refere.
4. Guavas tahan
Iha parte atu
prepara, hanesan deit ho malus tahan, kahur ho bee no hariis. Tan nia mós
kontein antioksidan alta.
5. Zekar(baking
soda)
Zekar tanba ho
komponente be bele belit no xupa foer-sira, de faktu ke nia iha masin folat atu
hamate bacteria mós.
Maneira atu resolve kalilin ilois iet padraun moriis
6. Hariis dala 2/3
naloron.
Hariis nee
importante tebes ba ita ema-nia saude. Infaktu atu hafresku no relis tiha
foer-sira be iha isin-lolon ke ita halo durante atividade. Hariis heladeit bele
haforsa nafatin itak sistema imunidade.
7. Hadook an husi
faktor kauza ba ilois
Hanesan ohin temi tiha ona balu iha leten. Hahan ka bebida bele kauza mós ilois iha iha future. Tuir ezemplu, hemu
tua. Bainhira ita hemu tua, ema nebe rabat ita, otomatikale bele horon isin. No hahan seluk
mak naan mean, nee nak efetivu liu se karik belit iha nehan no fasil atu hamosu
ilois. Ida seluk mak fuma tabaku, no tabaku rasik kauza pursentu
boot balu ba ibun ilois no difisil atu lakon iha tempu badak. Ema balu kanoin
katak tuma halo ibun la ilois, maibé subtansia husi id rasik se belit kanal
pulmaun nian, entaun bele aselera no kahur ho arota nebe sai ka tantu ar nebe
sai bele kria ilois nebe perigozu.
8. Han aifuan no modotahan barak.
Estudu hatudu katak, hahan matak-sira bele produz vitamina barak
atu kompleta ba imunidade isin nian no ense hotu niak subatansia hodi taka
ilois balu iha isin. Tantu hamenus ka halakon.
9. Hemu bee barak
Bee hola parte
enfisientele ba iloi, bainhira ita konsumu nrr, oxijeniu no idrojeniu bele
reaje kedas no transporta tan nebe diak iha feulu(pembuluh) ran. Infaktu nia
bele kahur hamutuk ho foer-sira hilaran isin no lori sai liuhusi mii.
10. Desportu barak
no hamaran kedas
Desportu barak bele
halo isin saudavel no fit liu tan. No dezenvolve artikulasaun ar no ran lao
didiak no hakmaan itak isin. Kazu ke nia hasai tiha hotu bakteria apokrin no
depoiz de nee bainhita ita desportu hotu, hamaran kedas ho hena no depoizmai
hariis kedas. La bele hein oras naruk.
11. Tau ropa moos
no troka ropa pur vezes.
Klaru, ropa moos
hatudu mós katak ita iha estilu be moos atu esplora katak hatudu liuhusi
hatais. Babain troka tropa funsiona atu lori foer-sira husi ropa anterior. No
diak mai ita atu haree fresku nafatin. Atu troka mak presija minimu loron dala
ida ka karik rua depende ba foer rasik. Se laiha tempu atu fase, prefere atu
habai iha liur nunee kona anin ka loromatan atu la bele ilois.
12. Uza
begarin(deodoran)
Husi sasan nee
importante ba itak isin, atu deskaxe(mencegah) tiha ilois hilaran oras naruk.
Tantu absorve ka hamate. Simples deit, ita hatenen katak depoisz de hariis mak
uza/selora(semprot) ba isin.
13. Uza
antipersipirante no/ka pó
Husi material nee
funsiona atu aflora(menghambat) kosar nebe absolutale kontein bakteria be sai
iha tempu balu. Maibé kuidadu, hafoin de hotu atividade tenki hamoos no fase
kedas ho bee atu nunee bakteria seluk la bele mosu fali. Hanesan burbullus ka
saida-saida.
14. Konsulta
doutor
Se karik ilois nee
sobrevive iha loron naruk, entaun lalais bá no halo konsultasaun ho doutor. Atu
nunee bele diagnosta tiha liuhusi remediu ruma.
Idanee mak maneira
atu hatan ba problema ilois iha isin-lolon. Espera katak bele sai favoravel ba
sustendimentu makurak ba ilois.