Ads by Bidvertiser

Parte isin-lolon ilois, maneira atu halakon iet efetivu: tradisional no padraun moriis



Kalilin ilois, aat loos bainhira hamutuk ho familia, kolega no doben.

Isin-lolon babain, kuandu tama iha idade puberdade too otas-naruk, sempre hasoru problema nebe bele hetan iha tempu saida deit, tanba troka ormona androgen nebe estimula ba dezenvolvimentu itak isin. Isin ilois kuandu itak kosar nebe hasoru kulit, no iha parte nebe mak uituan ar atu tama-sai ba. Ezemplu iha kalilin, kelen, no ain bainhira tau sapatu. Ida fali mós hanesan iha ibun laran, fuuk no kotuk.

Atu hatene deit, kosar nebe ita produz konsiste iha rua, nebe hafahe ba sensar(kelenjar*B. Ind) akrin no aprokrin. Sensar mak feulu(pembuluh) been nebe eziste hilaran artikula. Akrin mak bainhira kosar nebe eziste durante bebe, kazu ke atu habalansu temperatura iha isn-lolon. Akrin mak kosar nebe la kontamina ho bakteria. Baibain manas hiliur isin mak provoka kosar nebe hetan iha kotuk, liman no rentos. Ida seluk mak apokrin nebe hamosu ilois forte, apokrin lokaliza hilaran(didalam) kulit. Ida-nebe mak bakteria nebe mak transporta sai, kria kosar nebe ilois iha isin-lolon. Desperta an iha delori nebe kuat luan hanesan iha kalilin no ain klor. Nebe mak mosu bainhira tempu kahur malu komesa jestun(membusuk). Nunee mak aparese ilois. Ilois apokrin ida nee akontese bainhira tam iha tempu puberdade no otas-naruk.

Dalabarak kuandu ita iha ilois, itak konfiansa sei menus, kazu ke ema seluk hatene ka horon ilois bainhira ó rabat sira. Entaun ida halo ó la satisfas ho preokupasaun nee, até ó hasee an husi ka sira mak hasees an husi ó.

Area nebe eziste ilois isin-lolon.

1. Fuuk; 2. Hilaran ibun; 3. Kelen hun;
4. Ain klor; 5. Kalilin.

1. Fuuk

Bainhira itak halo desportu neal(while) taka xapeu ni oras barak, kosar bele sai husi fuuk lahan no kria ilois.

2. Hilaran ibun

Ein jeral, kuandu ita konsumu hahan no hahan-sira hanesan naan karau, asuka ka ikan. No aifuan-sira hanesan durian, kleti(pete*B. IND) bele kria ilois se karik ita la fase itak ibun. No sira sei belit liuliu iha nehan se ita husik durante toba. Ida nee hamosu mós ilois nee forte. Ida fali bainhira ita arota, tanba bainhira itak isin dijeste, entaun hahan se nakonu liu, ar sei buka fatin atu sai.

3. Ain klor

Ain kuandu ita halao ezersisiu, ka desportu demais ho sapatu metin ni oras barak denau(for about) oras hitu ka ulau. Entaun ain sei hamosu kosar, kosar nebe sai kuaze litru ida. Aparentemen ilois mós mosu.
5. Kalilin
Barakliu ita adolesente ka adultu ka otas-naruk-sira, sempre enfrenta ilois iha kalilin, no barakliu mós ida nee mak halakon ka hamenus itak konfiansa bainhira ita iha ema barak/balu leet. Kalilin bele kria ilois nebe forte tanba nia besik ba kabun, kotuk no kakorok. Entaun bele ilois bele invade hotu.

Maneira atu rezolve ba isin ilois iet tradisional

1. Malus tahan

Malus kontein antioksidan nebe boot atu estermina ilois ida nee, laos deit ba ilois maibé ba moras-sira seluk hanesan foer iha area V/parte pertense iha orgaun sekretal feto no mane; ba matan; ba febre(hobaan no hariis) no bele hasae itak imunidade nst. Tamani(kandungan) iha malus tahan hapar ba moras nee mak vit. C, tiamin, niasin, ribofalvin no karotena.
Oinsá atu prepara? –Kahur ho bee manas, depis hariis ho ida nee. ±kopu 1.5/2.

2. Tuaksin

Barak la hatene saida deit mak tuaksin-nia funsaun, laos deit ba hahan maibé mós ba isin-lolon ilois. Nia kontein masin nebe bele penetra bakteira apokrin. Atu prepara mak, -Hoban kabasrahun ba kopu naense ho tauksin. Depois kose ba kalilin nebe mak antes nee hamoos tiha ona ho bee, no husik maran lai mak foin kose ba. Bele hariis hotu ka hamoos deit ho bee.

3. Kose derokbeen

Derok mós hola parte importante ba terror nee. Koa tiha derok nafahe ba rua no kose deit ba kalilin nebe mak hamaran ona ho bee. Maibé la bele kose ba se karik kalilin iha infesaun/kanek ruma. Tanba derok mós kontein masin amino preferivel atu hamate bakteria iha kalilin refere.

4. Guavas tahan

Iha parte atu prepara, hanesan deit ho malus tahan, kahur ho bee no hariis. Tan nia mós kontein antioksidan alta.

5. Zekar(baking soda)

Zekar tanba ho komponente be bele belit no xupa foer-sira, de faktu ke nia iha masin folat atu hamate bacteria mós.

Maneira atu resolve kalilin ilois iet padraun moriis

6. Hariis dala 2/3 naloron.

Hariis nee importante tebes ba ita ema-nia saude. Infaktu atu hafresku no relis tiha foer-sira be iha isin-lolon ke ita halo durante atividade. Hariis heladeit bele haforsa nafatin itak sistema imunidade.

7. Hadook an husi faktor kauza ba ilois

Hanesan ohin temi tiha ona balu iha leten. Hahan ka bebida bele kauza mós ilois iha iha future. Tuir ezemplu, hemu tua. Bainhira ita hemu tua, ema nebe rabat ita, otomatikale bele horon isin. No hahan seluk mak naan mean, nee nak efetivu liu se karik belit iha nehan no fasil atu hamosu ilois. Ida seluk mak fuma tabaku, no tabaku rasik kauza pursentu boot balu ba ibun ilois no difisil atu lakon iha tempu badak. Ema balu kanoin katak tuma halo ibun la ilois, maibé subtansia husi id rasik se belit kanal pulmaun nian, entaun bele aselera no kahur ho arota nebe sai ka tantu ar nebe sai bele kria ilois nebe perigozu.


8. Han aifuan no modotahan barak.
Estudu hatudu katak, hahan matak-sira bele produz vitamina barak atu kompleta ba imunidade isin nian no ense hotu niak subatansia hodi taka ilois balu iha isin. Tantu hamenus ka halakon.

9. Hemu bee barak
Bee hola parte enfisientele ba iloi, bainhira ita konsumu nrr, oxijeniu no idrojeniu bele reaje kedas no transporta tan nebe diak iha feulu(pembuluh) ran. Infaktu nia bele kahur hamutuk ho foer-sira hilaran isin no lori sai liuhusi mii.

10. Desportu barak no hamaran kedas

Desportu barak bele halo isin saudavel no fit liu tan. No dezenvolve artikulasaun ar no ran lao didiak no hakmaan itak isin. Kazu ke nia hasai tiha hotu bakteria apokrin no depoiz de nee bainhita ita desportu hotu, hamaran kedas ho hena no depoizmai hariis kedas. La bele hein oras naruk.

11. Tau ropa moos no troka ropa pur vezes.

Klaru, ropa moos hatudu mós katak ita iha estilu be moos atu esplora katak hatudu liuhusi hatais. Babain troka tropa funsiona atu lori foer-sira husi ropa anterior. No diak mai ita atu haree fresku nafatin. Atu troka mak presija minimu loron dala ida ka karik rua depende ba foer rasik. Se laiha tempu atu fase, prefere atu habai iha liur nunee kona anin ka loromatan atu la bele ilois.

12. Uza begarin(deodoran)

Husi sasan nee importante ba itak isin, atu deskaxe(mencegah) tiha ilois hilaran oras naruk. Tantu absorve ka hamate. Simples deit, ita hatenen katak depoisz de hariis mak uza/selora(semprot) ba isin.

13. Uza antipersipirante no/ka pó

Husi material nee funsiona atu aflora(menghambat) kosar nebe absolutale kontein bakteria be sai iha tempu balu. Maibé kuidadu, hafoin de hotu atividade tenki hamoos no fase kedas ho bee atu nunee bakteria seluk la bele mosu fali. Hanesan burbullus ka saida-saida.

14. Konsulta doutor

Se karik ilois nee sobrevive iha loron naruk, entaun lalais bá no halo konsultasaun ho doutor. Atu nunee bele diagnosta tiha liuhusi remediu ruma.
Idanee mak maneira atu hatan ba problema ilois iha isin-lolon. Espera katak bele sai favoravel ba sustendimentu makurak ba ilois.