Tipu da-9 nebe bele halokon stres efetivu no seguru.

La forsa atu simu problema barak iha ulun, ka preokupa loos ba saida mak ó sei halo atu ulun la bele rai porblema nebe todan. Se ida nee mak bebeik akontese, kuidadu. Stres bele prejudika itak serveisu no bele hamenus ema-nia otas. Tantu hatuun isin, halo isin moras, han la diak, no servisu la bok-bok deit ka laiha foku ba atividade nebe impotante. Até ke laiha opsaun, oho an deit mak opsaun diak liu.
Indise:
Mahamosuk
Oinsá atu resolve.
1. Desportu.
2. Treinu Yoga.
3. Hadook an husi Sander(gadget), telfone nst.
4. Hadook an husi konversasaun be la importante.
5. Lee barak no hakerek barak.
6. Haree filme ka buka kolega nebe mak
komiku.
7. Reduz kafein no masin midar.
8. Viajen ka Lao rai.
9. Konsulta Mediku.
Stress mak problema ida nebe kuaze mundu tomak hasoru, tantu
adolesente-sira, adultu no ferik-katuas sira. Ida nee mosu tanba kakutak ita
nian simu demais responde husi problema nebe mak barak, no hanesan liman ida
karik, id kumu metin paun too rabat no sai aat. Kazu nee tanba kakutak lakon
nia balansu atu kaer hotu estimulu nebe lori responde husi liur tama mai laran.
Kalma lai, stres bele resolve se ita halo tuir saida mak hakerek ona iha
kraik nee.
Oinsá atu
hadook an husi stress? Iha dalan nebe mak diak atu reduz/halakon volume stress
iha itak ulun, se rekomendasaun nee ita halo ho rutina.
1. Desportu
Estudu barak
hatudu katak ka ita hour hatene ona katak, desportu bele halo ita isin diak,
tantu iha mental no fizika. Id halo ita foku ba saida mak isin halao, se ita
foku, entaun hanoin seluk la tama atu interompe. Desportu diak tebes ba suade,
bele hasae otas, bele halo isin sae, no reduz mental negativu-sira hanesan stres, nst. Bainhira ita halao ho
rutina, itak isin sei senti fresku, no bele produz ormona endorfin (ormona nebe
halo ita haksolok).
2. Treinu
Yoga
Sin,
meditasaun importante tebes. Durante halao yoga nee ita sei hamamuk hotu
hanoin-sira, tantu diak/la diak. Husi nee ita sei senti estimulu hotu sai
kmaan, husi uat kakutak too ain. Fiar deit katak ida nee sei rezolve totalmente
se ita halo bebeik.
3. Hadook an husi Sander(gadget) telefone,
nst.
Internet ka
media social, atrai tebes itak atensaun atu tuir saida mak akontese iha neba.
Entaun halo ona ita atu rabat ba neba, atu ita hatene no ema hatene ita. Se ida
nee nafatin akontese, ita lakon konsentrasaun no la halo servisu tuir itak
dever. No sei senti preokupasaun too sai stres ba buat nebe iha media sosial
karik halo ita laran moras. Kalma! Ó la presija ema atu hatene saida mak ó halo
no kontrarui mós. Tanba se ita tama demais, ita sei sai aditivu ba ida nee.
Nebe halo ita ansi no preokupa loos ba buat saida mak ita atu haree. Se hanesan
nee, stres mós mosu neneik.
4. Hadook an husi konversasaun be la
importante
Sin, barak
lakon tempu ba halimar no konversa ho kolega-sira ba buat neeb la importante
atu diskuti. Iha nebe fali ida nee hamosu problema entre imi se iha
konversasaun nee la kona balu-nia laran. No halo ita soe tempu atu la halo
atividade ita nian nebe mak serve no merese duni atu tau prioridade.
5. Lee barak
no hakerek barak
Tuir saida
mak ema barak no susesu, tanba sira foku liu ba lee no hakerek buat nebe
importante, halo sira maneja sirak estudu no servisu ba buat ida nebe
favoresidu.
6. Haree
filme komiku ka kolega komiku
Siensia
barak publika ona katak, hamnasa bele hadool ita husi hanoin hanoin no problema
negativu-sira. Sustenta itak fiziku no mental sai nurak no haksolok. Ita mós
bele iet mental sai saudavel. Se mental saudavel, servisu saida deit mak ita
halo, ita bele foku too atinji no finaliza.
7. Reduz kafein no masin-midar
Subtansia hirak nee laos ba deit tensaun,
maibe halo ita mós fuan tuku-tuku lalais. Ba atividade nebe ita halo, karik mak la satisfaz ho itak espektativa,
entaun bele halo ita ran-sae lalais no bele stres.
8. Viajen ka
Lao rai
Ema nebe haksolok, barak liu sira nebe lao
rai haree buat furak oioin. Ida nee bele hasai tiha
hotu emosaun aat-sira no inkriz emosaun pozitivu-sira. Husi lao rai, bele
direta itak atensaun ba buat furak sira nebe ita hasoru, katak laiha tan
problema nebe intersepsiona tiha. Ksolok mental nebe ita hetan, inkriz liu tan.
No la halo ita atu haree ba prokupasaun anterior. Halo ita diverte husi dada
iis anin fesku ninian no hamosu kalma iha estimulu-sir hotu.
9. Konsulta
doutor (jeral ka espesialista) ba mental
Konsultasaun
ba mediku-sira, importante tebes atu sai itak matadalan atu nunee bele rezolve
lalais stres nee. Bele mós liu husi
remediu nebe ita atu utiliza ka sira mós bele fó tekniku/informasaun ruma hodi
bele leno asaun nebe ita atu foti ba rezolve problema refere.







