Kazu-Poluisaun, Importasaun husi rai-liur no osan sai!
![]() |
| Poluisaun |
![]() |
| Importasaun |
![]() |
| Osan sai-tama |
Poluisaun eziste iha timor, barak liu hola iha lixu-sira, no bee nalihun foer ilois-sira. Kauza ke barak liu, tan deit produtu barak nebe mak importa husi rai liur. Kauza ke restu husi materiak industrial-sira nee bele hela iha rai leten, lahó atendimentu klaru no seguru ka protezidu ba material-sira nee. Ninia pergunta boot mak, bainhira mak lixu nee bele lakon husi rai nebe fertil iha sosiedade-sira leet. La benefisia totalmente ba ijiene umanu nian, aat liut mak ba labarik kiik-sira nebe mak halimar junta iha neba, ka respira ar nebe la favoravel ba sirak saude.
Entaun
pergunta mak, kelas sosiedade laiha konsiensia?
Se ema
ida-nebe mak dehan katak sosiedade laiha konsiensia, ema nee mós balar ida, ema
nee mós beik ida. Tanba sa? Tanba se sosiedade laiha konsiensia, nee de faktu
ke sira laiha “Koñesimentu diak” ba envairomentu nebe mak sira moriis haleu ho
ba. Entaun tenki foka koñesimentu ba sira.
Kelas estadu
ka governu iha hanoin diak kona ba importasaun plastiku-sira nebe mak mai husi
rai-liur. Atu bele minimiza impaktu lixu nebe mak agora dadaun domina iha rai
Timor nebe fertil hela.
Kelas estadu
ka governu tau preokupasaun deit ba politiku, ka orsamentu ba povu, se karik
ita haree didiak, tanba sá mak osan dolar la halai mantein iha rai laran maibé
sai deit nunee ba rai-liur. Tanba liuhusi negosiante estranjeriu no husi mós
populasaun balu nebe mak soe osan barak liu ba iha rai-liur duke afirme deit
iha rai-laran atu nunee osan bele ba mai
iha povu sira leet.
Laos
signifika katak atu hapara importasaun, no atu duni sai estranjeiru hotu. Maibé
diak liu mak tau atensaun ba iha nebá, tanba faktor husi alojamentu osan lao
rungu-ranga.
Kona ba
lixu, diak liu mak agora daudaun kedas, komesa alerta ona ba populasaun iha
foho-sira para bele kultiva produsaun husi setor primaria, depois mak governu
bele ho inisiativa aloka makina atu produz fali setor sekundaria. Atu nunee ita
la bele importa demais material industrial-sira husi rai-liur. Ho ajuda mós ema
“expert”-sira nebe mak iha koñesimentu diak kona ba agrikultura no material
industrial-sira.
NB: kelas= apakah(terj.
Bhs Indo)


