Ads by Bidvertiser

Kazu-Poluisaun, Importasaun husi rai-liur no osan sai!

Polusi, Limbah, Lingkungan, Pabrik
Poluisaun
Importasaun
Uang, Uang Tower, Koin, Euro, € Koin
Osan sai-tama


Poluisaun eziste iha timor, barak liu hola iha lixu-sira, no bee nalihun foer ilois-sira. Kauza ke barak liu, tan deit produtu barak nebe mak importa husi rai liur. Kauza ke restu husi materiak industrial-sira nee bele hela iha rai leten, lahó atendimentu klaru no seguru ka protezidu ba material-sira nee. Ninia pergunta boot mak, bainhira mak lixu nee bele lakon husi rai nebe fertil iha sosiedade-sira leet. La benefisia totalmente ba ijiene umanu nian, aat liut mak ba labarik kiik-sira nebe mak halimar junta iha neba, ka respira ar nebe la favoravel ba sirak saude.

Entaun pergunta mak, kelas sosiedade laiha konsiensia?

Se ema ida-nebe mak dehan katak sosiedade laiha konsiensia, ema nee mós balar ida, ema nee mós beik ida. Tanba sa? Tanba se sosiedade laiha konsiensia, nee de faktu ke sira laiha “Koñesimentu diak” ba envairomentu nebe mak sira moriis haleu ho ba. Entaun tenki foka koñesimentu ba sira.

Kelas estadu ka governu iha hanoin diak kona ba importasaun plastiku-sira nebe mak mai husi rai-liur. Atu bele minimiza impaktu lixu nebe mak agora dadaun domina iha rai Timor nebe fertil hela.

Kelas estadu ka governu tau preokupasaun deit ba politiku, ka orsamentu ba povu, se karik ita haree didiak, tanba sá mak osan dolar la halai mantein iha rai laran maibé sai deit nunee ba rai-liur. Tanba liuhusi negosiante estranjeriu no husi mós populasaun balu nebe mak soe osan barak liu ba iha rai-liur duke afirme deit iha rai-laran atu nunee osan bele  ba mai iha povu sira leet.

Laos signifika katak atu hapara importasaun, no atu duni sai estranjeiru hotu. Maibé diak liu mak tau atensaun ba iha nebá, tanba faktor husi alojamentu osan lao rungu-ranga.

Kona ba lixu, diak liu mak agora daudaun kedas, komesa alerta ona ba populasaun iha foho-sira para bele kultiva produsaun husi setor primaria, depois mak governu bele ho inisiativa aloka makina atu produz fali setor sekundaria. Atu nunee ita la bele importa demais material industrial-sira husi rai-liur. Ho ajuda mós ema “expert”-sira nebe mak iha koñesimentu diak kona ba agrikultura no material industrial-sira.

NB: kelas= apakah(terj. Bhs Indo)