Mehi la realiza? Balar loos ó! -Etapa 4 profundu atu ajuda
Mehi ka Gol? -Iha etapa profundu 4 atu hamaluk

Saida mak ó-nia objetivu? Ka saida mak ó-nia “goal-setting?"
Ho mehi atu atinji buat ida nebe
ó hakarak loos, mas la hatene atu halo oinsá, la hatene atu hahú, atu realiza
ka aumezmu tempu atu termina ó-nia mehi nee, ke ó atu dehan ikusmai katak
“Nee mak hau! Hau bele, hau-nia
objetivu halo tiha ona hau susesu!.” Entaun tanbasá la realiza? -Tanba laiha gol(goal-setting)! Gol mak hanesan saida? (Iha etapa 4 kraikmai mak sei haklean liutan).
Maske fraze ida hanesan "Hau hakarak sai susesu!" -Se fraze refere iha ó-nia hanoin, maibé mós sei hela too mate deit iha hanoin/iha ulun-laran nebá, se ó la foti ó-nia kidun/pozisaun loloos! Atu tuur no planu ba objetivu nee rasik. –Ó lakohi atu fraze nee sai hanesan “iluzaun” deit ba ó tó? Ó lakohi atu fraze ida-nee ema seluk mak uza tiha, iha ema seluk-nia leet. Aat loos bainhira rona se ema seluk nebe mak “susesu tiha” uza hodi koalia iha ó-nia oin.
Maske fraze ida hanesan "Hau hakarak sai susesu!" -Se fraze refere iha ó-nia hanoin, maibé mós sei hela too mate deit iha hanoin/iha ulun-laran nebá, se ó la foti ó-nia kidun/pozisaun loloos! Atu tuur no planu ba objetivu nee rasik. –Ó lakohi atu fraze nee sai hanesan “iluzaun” deit ba ó tó? Ó lakohi atu fraze ida-nee ema seluk mak uza tiha, iha ema seluk-nia leet. Aat loos bainhira rona se ema seluk nebe mak “susesu tiha” uza hodi koalia iha ó-nia oin.
Husi buat-hirak nebe hau halibur husi dedikasaun, metodu ka solusaun ba buat
nebe hau hetan, buat nebe importante no interesante tebes mai ita hotu. No hau
lakohi atu esperiensia no dedikasaun ka maneira hau hetan husi livru avaliabel
nebe hau lee, inspirasaun nebe hau hetan, no pratika nebe hau uza tiha ona iha
hau moris hodi ba futuru.
Husi sira-nee hau lakohi atu subar mesak deit iha
esperiensia hau-nian. No hau hakarak atu fahe ba imi nebe agora dadaun lee
hela, no hakarak tebes atu deskobre loloos “Saida mak hau-nia objetivu
fundamental” iha imi-nia diaria. Interesante tebes atu hau fahe maneira hodi
hamaluk imi-nia dalan ba objetivu atu atinji. Laos atu atinji deit, maibé mós
atu hahotu no benefisia imi-nia moris.
Iha modulu 4 mak hau sei tenik. -Ida-nee simples, maibé araska atu ema
aplika profundu. (NB: Hau hatene maske liafuan tetun balu imi lahatene, maibé
imi bele komprende). Entaun:
1. Nak Espesifiku! (Be specific)
Husi buat hot-hotu nebe koalia ka dedika ba “saida mak ó-nia objetivu/gol?” -reflete baiha buat rua nebe mak satan hela ó atu halao, ó hakarak tebes atu
realiza, maibé ó ulun-moras atu termina(ida-nee bolu prokastinasaun). Se ó
rasik haliña deit “Mehi/deseju” no la haliña ó-nia “goal-setting/objetivu”, entaun susar ba ó atu realiza mehi-nee. Sirua
diferente! –“Mehi” kerdizer GERAL. Ezemplu ó hakarak sai ema riku ka
milionariu, maibé ó-nia “gol” tenki relata hanesan nee, “oinsá mak hau bele
kaer $100 iha hau-nia liman no kontinua atu investe no duplika tan ba $500, ba
tan $1000, ba tan $5000, ba tan $500,000 no too Miliaun ida.” Ida-nee mak definisaun
husi objetivu/gol. -Katak, ó tenki foku ba “How(oinsá) atu hetan osan nee”
-laos atu ba “Saida” mak ó atu sai iha futuru. Tenki detallu, tenki
“espesifiku.” –Ó la bele sai milionariu se ó deit “lahatene tekniku” atu hetan
tiha lai ó-nia $100 ou $1000 iha ó-nia liman.
2. Planu diaria/loron-nian
Entaun husi deskobre ona ó-nia objetivu nee, ó mós tenki seriu ba objetivu
nee rasik. Husi metodu hau bolu “diary plan.” –Hau hatene barak mak hakarak atinji
sira-nia mehi, maibé barak mós la hatene! Atu realiza, tanba laiha planu
diaria. Ida-nee fundamental loos ba iha objetivu hot-hotu. Ezemplu kiik ida
husi hau, -se ó-nia gol atu hakarak hatun isin. Entaun saida mak ó tenki halo? Ka
ó planu tiha katak “fulan oinmai hau-nia isin tenki tuun. Tenki tuun drastiku kedas, no
tinan oinmai hau-nia kolega-sira sei sai hakfodak!”-
Entaun hau bele nota ida-nee hanesan planu mensal/fulan-nian ka planu
anual. Ida-nee kleur atu hetan rezultadu! Se ho planu ka hanoin ida-nee,
entaun “X boot”, katak sala boot! Se
ó la hatene atu atinji ó-nia planu diariu, otamatikale ó NUNKA mais atu hetan
rezultazu mensal, no anual/tinan-nian.
Planu diaria kerzider hanesan nee, ezemplu -“Iha dader bainhira hau hader
mai, hau tenki ezersisu tiha-lai durante minutu 30-nulu, no iha loraik mai hau
koko tok ezersisu too minutu 50-nulu.” Ida nee klaru husi planu-diariu. Se ó bele
atinji ó-nia planu-diariu, -ó bele rezulta kedas iha ó-nia planu-mensal
no planu-anual. Gastu loron ida, hanesan mós ó reduz pursentu husi ó-nia
objetivu-nee rasik. No se ó reduz, ó sei hetan pursentu neneik/kleur ba objetivu ke hakarak
atu termina. (If you apply it once in a DAY(not once in a week!), then you
will get it EVERYDAY!). Fulan no tinan nee futuru! Ó lakohi atu dehan futuru-futuru
deit? Maibé nusa la hahú kedas lorloron.
3. Hatoman an no
haliña konfortu
Husi objetivu nebe ó hakarak
tebes atu halao duni iha lorloron, hau haforsa tan ó tenki mós hatoman an atu
halao objetivu ida-nee. Iha buat
foun barak mak ó sei hasoru durante realizasaun ida-nee. Vaila! Hatoman ó-nia
an! Keta haliña ho problema nebe ó iha. Tanba se hanesan nee, entaun
araska atu ó sai konfotavel, araska ba ó
atu senti dame iha ó-nia laran no iha hanoin. Tanba husi laiha ulun-moras nee mak halo ó sei sai
kalma. -Kalma atu foku, kalma atu halao, kalma atu buka, kalma atu atinji. Buat
hotu-hotu deit sei la terminadu tuir saida mak ó hakarak se ó paradu hela ho
problema iha ó-nia hanoin bebeik. Vaila, atu atinji “objetivu” nebe ó hakarak
husi ó mehi/dezeju. Tenki kria konfortu ou bele dehan “kenyamanan” -Halao
ho kontenti ba iha progresu nebe ó hein hela nee/hakarak bebeik hela, ka planu hela atu
senti kedas oinsá sentimentu no espresaun se karik ó atinji tiha ona objetivu ida-nee. (Karik haksoit hanesan ema bulak/kontenti too kabun-moras).
4. Hahú
Ó lakohi atu metodu tolu iha leten nee, sai hanesan
inspirasaun deit ba ó, no lakohi hahú aplika? Balar
loos! –So entaun, halo hanesan tan ho modelu tuirmai iha kraik nee. Ó bele uza ó-nia
modelu rasik ka oinsá, maibé husi koñesimentu luan nebe hau aplika ona, hau
lista deit hiokos mai:
A. Foti “notebook ka kadernu” nebe ó gosta! Hakerek kedas
ó-nia planu –“Saida mak hau tenki halo iha loron ohin nee.” Lista tiha kedas asaun nebe mak ó atu komesa ho.
Keta hanesan lista tiha no rai deit too semana ida mak foin halo. Hanesan hau
dehan tiha ona, -lakon loron ida, reduz fali pursentu ida.
B. Kola! Kola kedas
saida mak ó hakerek ona iha ó-nia notebook refere, lees ka printe sai liafuan husi komputador. No koko atu kola iha parede, ka iha jalera oin, iha kuartu laran ou kola tan iha hariis-fatin diak liu. Atu nunee- atu
nunee ó fasil atu haree no relembra bebeik hodi halo.
C. Hau bolu “Tracker of keys” –Hau fiar katak, se buat nebe mak ó hakarak duni atu atinji no konsidera iha ó-nia moris, entaun mosu kedas iha ó-nia hanoin nunee “Hakakrak ka lakohi hau tenki buka meiu-sira, estratejia-sira, no esforsu-sira. Saida mak hau presija atu halao ho.” Ho-nunee haforsa ó-nia an atu atinji, laiha saida-laiha koalia, makiha –halo! Entaun hakarak-lakohi ó tenki esforsu an tomak duni atu buka-hetan dalan nebe mak ó senti seguru no favoravel duni. Husi nee kedas mak tau dezeju ó-nian refere nebe furiozu tebes hanesan "xave ida" ba ó-nia gol refere.
D. Esperiensia iha
realidade! -koko ho konfiansa boot atu esperiensia katak saida mak ó atinji nee
real duni iha ó-nia moris. (Maske ho imajinasaun uituan), maibé koko- Koko atu esperiensia
katak nee mak ó-nia objetivu duni, ka reflete ba ó-nia an katak “Nee mak hau!
Hau moris mai atu sai nunee.”
E. Partilla -husi
saida mak ó hetan ona, konsidera no tau iha hanoin katak, ema seluk presija
ó-nia tulun. No imi presija kolabora malu. Hau fiar profundu katak,
kolaborasaun bele adianta susesu liutan. Banhira ó ajuda ema refere, ó-nia
estatutu laos deit importante ba ó ona, ke ema seluk mós sei senti ó-nia
importansia nee ba sira-nia klalaok-moris.
Se ó ajuda ona sira, sira-nia ajuda
mak sei rekoñese ó too iha nebe deit ó lao. Ó sei sai hanesan espellu ida ba
ema barak. No sira mak hanesan ó-nia “tracker of keys” –too iha nebe deit ó
presija ajuda, ema barak refere mak dalan makloke ba ó. Ó la presija tan hakole
an/tata rai atu buka.
Vaila!
