Ads by Bidvertiser

Oinsá ho hau-nia metodolojia ba Brainstorming!



“Oh hau-nia maharai! Hau la hatene atu hakerek tan saida? Hau-nia hanoin ba liafuan ruma laiha ona! Atu hanoin tan saida loos?”

Tired girl with paperwork piles

Hmm! Entaun hau bele define katak, ida: ó vokabulariu menus; rua: ó la hatene arte-hakerek!

an attractive man in a t-shirt with a smartphone in his hands sitting at his Desk thinking and looking up. Isolated Studio portrait
I need to Brainstorm! I don't have words anymore to write my story!

-Se hanesan nee entaun ó balar!

Hei, maibé lae!

-Maske nunee keta *sismadu, keta laran nakraik. Sempre iha solusaun breve no lalais durante ezame nebe ho tempu limitadu. No mós ba solusaun-sira seluk hanesan hakerek novela, poema, istoria-kiik, nst. Nebe ó karik hakerek hela buat ruma maibé senti katak “Hau  hanoin la iha ona! Hau hatene mak liafuan uituan-sira nee deit”. Maske nunee, iha perspetiva oioin konaba resolve problema nee, no karik mós halo tan ó konfuzu deit. But I have mine, and I have some of my profound method for you.

Stressed versus relaxed

Indeksu:
1.       Introdusaun
2.       Brainstorming? tuir Digo Silferoli
(i)      Saida mak brainstorming
(ii)    Definisaun brainstorming
2.1  Tipu Brainstorming
a.       Matuduk
b.      Lalatak
c.       Ambiental (Environmental)
3.       Konkluzaun

Konfuzu se ó ho hanoin paradu derepente tiha iha ezame ka teste ruma? Ka durante hakerek ó-nia istoria ruma atu partilla ka hatudu ba ó-nia maluk domik-sira. No ho komplikasaun barabarak nebe mosu iha ó-nia ulun, nafatin hamanas ba bebeik too la hotu. Senti atu lakohi halo tiha deit ona. Hakarak atu ezame nee/haketek nee hotu lalais para prontu hatudu/hatama ona. Maibé hateke tuun ba papel laran sei nafatin mutin mak barak (kosar mós suli ba bebeik), la iha kontrolu atu kaer. No ikusmai esperiensia katak ezame nee/hakerek istoria nee mak AAT loos ona!

Laiha razaun atu la partilla saida mak hau iha ho saida mak hau aprende ona/sei aprende nafatin. Iha nee,  metodu nebe hau sei tenik ba imi nebe araska ka imi nebe iha “narrow-minded” atu produz idea nebe sensivel no furak pimentadu. (Ho liafuan seluk atu ajuda imi rezolve kestaun nee).

Laos deit iha ezame, maibé mós se ó atu hakerek buat ruma(hanesan istoria, novel, esai, nst). Katak atu parafraze/tau liafuan-sira nebe adekaudu iha testu ruma relasiona ho topiku ó hetan/kria nee, ó SEMPRE tenki iha idea nebe forte no konviksionadu, atu deklara ba makleek-sira(lee-nain) katak ó iha mensajen ka istoria nebe furak atu lee no hatene.

Maibé ba dahuluk-nian, hau sei diskute saida mak BRAINSTORMING. (Have you ever heard about this word? It is the key for such as this lamentation!) –“Lae hau seidauk rona, saida mak Brainstorming refere? Bele esklarese mai hau ah Digo?”
-Entaun iha definisaun oioin konaba brainstorming, no iha nee saida mak brainstorming bazeia ba metodu hau-nian.

Kediak, primeiru -brainstorming mak maneira nebe tau liafuan tuun-sae ka tau liafuan ba-mai iha sorisorin papel ka notebook ruma. *Ankonsiravele/la hanoin karik, katak liafuan ida-nee mak loos ka ida-neba mak loos.  -Maibé tau iha hanoin katak, liafuan nebe ó tau tuun baiha papel ruma, SEMPRE tenki konekta malu ho topiku nebe rekere ó atu halao/diskuti. Brainstorming nee rasik, ho hau-nia termu seluk, katak para lai (Hey you stop for a moment!) atu foku konaba fraze, MAIBÉ foku ba liafuan. No hahú atu hanoin konaba “liafuan ida-idak” nebe relata ninia konektasaun konaba topiku refere.

Iha tipu brainstorming tolu nebe mak hau estabele, konaba klalaok ida-nee nee rasik. (seguru ke tipu tolu nee husi DEIT hau-nia koñesimentu rasik entre metodu-sira seluk.) Very Effective!


1. Brainstorming matuduk

Katak hatuun ka sirkula tiha lai liafuan baiha papel sorisorin. Ho brainstorming ida-nee refere liu ba hakerek laos durante ezame. Katak refere ba hakerek ruma hanesan iha bolsu estudu, karta formal, propozal, planu buat ruma, servisu-uma, teze, istoria, novela, poezia, diskursu, debate, nst. Nebe ita senti paradu ho liafuan balu in our mind nebe ita la dekor/la hatene hodi-nunee forma paragrafu nebe diak, interesante, furak no adekuadu.

Ezemplu husi brainstorming matuduk: Bombeiru. (asume katak nee hanesan topiku ezemplar deit).
-Entaun saida mak brainstorming sei halo ninia knaar? –mak hanesan modelu kiik nee:



Husi ida-nee mak sei rekere ó atu bók an lalais hodi maneja idea tuir estruturadu no ben-feitadu. No hahú atu monta liafuan ida nebe mak klota(fit) hodi koloka iha fraze/paragrafu dahuluk. Ka kria esai/istoria ordenadu ida. -Ezemplu atu koloka saida mak uluk ba istoria ruma:

  1. Xamada Emerjensia: husi nee mak ó hatan xamada husi ajente asidentadu no hahú atu bók an;
  2. Alarme: molok atu salva, orienta lai ó-nia membru-sira hotu atu  bók an, liuhusi alarme refere;
  3. Vestimentu: prepara no hatais ropa seguradu;
  4. Kapaseti: uza bainhira halo patrullamentu;
  5. Luvas: proteje atu iha kanek ruma iha liman;
  6. Sapatu botal: klaru ke presija hatais botal preferidu ba servisu. Se mak atu servisu fali ho ain-tanan.
  7. Seguridade: depoiz de ekipamentu nauza ona, molok atu patrulla presija gleik (check) tan lai ó-nia an nee seguru no prontu ona ka lae atu bók an ba patrullamentu refere.
  8. Tanke bee: presija tau atensaun ba bee, importante nudar fator dahuluk ba bombeiru hodi salva;
  9. Tratamentu ba kareta no roda: gleik ba dala segundu, se buat hotu hikraik kontrolu (under control) ba manutensaun veikulu refere;
  10. Mangeira: asaun sekundaria husi bee, nebe nudar mós fator daruak nudar bombeiru hodi salva;
  11. No ikusliu mak tratamentu ba vítima: presija trata pasiente depoiz de kualker asidente ruma.

Hafoin mak koko atu parafraze sai paragrafu ka testu ida.


2. Brainstorming lalatak

Klalaok brainstorming ida-nee atu halibur hotu kedas liafuan nebe DURANTE TEMPU LIMITADU LARAN. Maneira ida-nee, hatudu liafuan-mamosuk-sira ba dahuluk iha ó-nia hanoin, hafoin mak kapta liafuan ida-idak tuir fraze nebe ó sei hakerek tuirmai. Ezemplu klaru, -antes atu hakerek konaba topiku refere, ó komesa hanoin dadaun- (sín ema balu komesa rekolla liafuan nebe adekuadu(pas) ona) ba liafuan-sira saida deit mak ó sei tau pasu pur pasu hamutuk iha fraze hodi sai testu relevante ida. Ida-nee VALE ba sira nebe domina “vokabulariu barak/liafuan oioin”, tanba fasil atu memoriza no insira lalais ba fraze /paragrafu ida. Metodu ida-nee hanesan ezemplu ba halo esai durante ezame.


3. Environmental brainstorm

Oh Digo! Saida tan mak nee.

Sín mak nee. Husi klalaok brainstorming hotu-hotu nebe iha, klalaok ida-nee uniku no efetivu teb-tebes tantu atu forma idea atentivu, no mós pozisiona liafuan sai ordenadu/estruturadu. Ida-nee mak metodu ida nebe powerful tebes mai hau rasik, tantu atu kria hau-nia istoria-sira hanesan short text story, poema, ka istoria naruk balu nebe mak agora dadaun hau sei hakerek hela.

Ho environmental brainstorm, no oinsá atu uza ninia servisu? Mak primeiru, Fatin. Iha nebe deit Ó atu hakerek istoria ba, asegura katak ó-nia pozisaun tenki iha ambiente nebe formidavel. Ambiente nebe kalma, ambiente nebe kapaz no monok. Ka ambiente nebe ó bele haree natureza akompaña ó durante tempu ó brainstorm ba istoria ó-nian ruma. (It’s very very secured and powerful). Segundu mak Espasu. Karik durante ó brainstorm hela idea, no hiasori-sorin ema seluk nebe barullu no interompe ó, halo ó la atentivu. Entaun asegura ke buka espasu mamuk nebe kalma no konfortavel atu ó bele foku ba brainstorm idea refere. Karik iha tempu teste ka ezersisiu urjente ruma. (It’s very very tricky and useful).

Konkluzaun

Entaun husi maneira ezemplar ida-nee mak bele atu hau ajuda netik imi ba brainsbtorming durante hakerek buat ruma, tantu hakerek short istoria, novela, poezia, nst. Ka mós hakerek durante teste ka paragrafu urjente ruma. So ho ida-nee deit mak hau-nian atu bele ajuda lidera idea no estilu atu hakerek ruma nebe relevante baiha ema seluk-nia mahareen(vizaun) ho saida mak ó produz husi ó-nia arte-hakerek rasik.
-Espera katak ida-nee bele ajuda ó hanesan metodu-akompañadu ida relata ba buat nebe importane atu ó halo no termina.

So hey! Are you going to use some of my brainstorming method? I bet you are.

Nota: Hau sempre uza liafuan foun-sira. Sismadu: worry; liafuan ho ikus –le nudar adverbiu. Ankonsiverele “unconsiderably/inconsideravelmente”, nst.