Emar dezenvolve mundu hanesan "make-up" fali ninia naturalidade.

Tempu okupasaun husi ema-nian bele deit halo ema-hotu nabeen husi ema-nia liberalismu-sira,
nebe mak haboot okupasaun barak liu, defaktu ke bele agrada problema boot! Problema
nebe bele adianta mundu ida-nee ba too sai aat liu tan se damaziadun. La hatene
too bainhira makiha ninia destinu.
Pur ezemplu, se mak hatene barak liu husi populasaun antigu-sira uza
sira-nia estilmoris ho sistema saida? –klaru ke sira uza sistema-liurai hodi
halao kolonizasaun, hodi halao komersiu, hodi halao estilumoris, hodi halao
ukun, hodi halao moris ensidu ho furak, hodi halao buat-sira hotu tuir sistema
liurai. Maibé too ikus mai, bainhira populasaun balu la aguenta ona ho sistema
ida-nee, too ikusmai balu revolta hasoru sistema refere, dehan la justu, dehan
la kapaz/favoravel, dehan inseguradu, dehan buat hotu tuir sira-nia
komplikasaun. Mosu mai saidá? Ya klaru ke mosu konflitu, depoiz de konflitu ema
barak mak hafoin konsidera an katak ita tenki halao moris foun, ka kria
estilumoris nebe diferente ho estilumoris tuir klalaok ukun-reinu-sira-nian.
Mosu fali sistema fou, sistema liberdade, sistema neb povu hot-hotu bele
moris tuir saida mak sira hakrak halo. Maibé nafatin, sira tenki hili ema ida
para kontrola ka regula atu de konkista nebe mak diak, nebe mak fleksivel. Hodi
nunee mak hafoin mosu sistema prezidensial, mosu sistema hili-ukun. Tanba uluk
laiha sistema hili-ukun. Iha deit sistema ditadura(nebe mak liurai-sira uza
ba.) hofoin dezenvolvimentu husi konfortabilidade ema ida-idak-nian, halo
sistema ida-nee admiradu tebes. Tanba ema hotu bele espresa tuir sira-nia
liberdade, tantu diak ka aat. Kazu refere habura ona modelu moris nebe avansa
tan ba oin. Ema komesa kria buat foun oion, relata ho saida mak nia definisaun
katak “globalizasaun” iha-neb mosu industria boboot.
Mosu dadaun aparelu teknolojiku.
Buat foun nebe konekta ema ba nesesidade nebe aguentavel liutan. Sein ho
servisu manual. Ate nufin sistema ka modelu ida-nee avansa liutan hodi okupa
teritoiu mundu-laran. Ema hot-hotu husi nasaun nebe deit, hakrak atu utiliza
sistema ida-nee-nia kapasidade, ninia metodojia, atu ba saida mak bele
fortifika servisu atu sai lalais. Sai “instan”. Ka benefesia ema ida-idak-nia konfortabilidade.
Ema bele estabelese aviaun, ró,
komputador, telekomunikador, radiu no televizaun, veikulu, nst. Husi
tempu ida-nee mós fó moris ba ema matenek barak. Sintista no deskobredor-sira
seluk komesa foti fatin tama haklaken no evolui durante era(tempu) nebá refere.
Mosu tan iha tempu modernu-klaran. Iha-nebe relata liu maiha tinan 1989n mai
too iha agora. Tempu ida-nebe komesa mosu era evolusaun boot, homós
era-komplikasaun nebe ema barak hotu hakarak husi estilu-natural nebe eziste
iha mundu ida-nee. Kerdizer, ema barak mak husi mundu tomak komesa halo
“make-up” ba mundu ida-nee refere, ho ingrediente nebe uza husi mundu nee-nian
rasik. Katak mós ho sistema no ideolojia nebe buras dadaun ona, halo ema komesa
observa tuir saida mak “bele benefisia liu” ba ninia an. Lakohi rekoñese katak
saida mak “benefisia liu ba natureza hodi sei favorese impaktu pozitivu boot ba
nia an”. Fraze no definisaun rua nee diferente no signifikadu boot teb-tebes.
Ema barak mak agora dadaun komesa uza natureza-nia kapaz atu interfere fali
modelu natural. Ho liafuan seluk, industria no teknolojia boboot nebe mak komesa
adianta tan, esportasaun makas husi mineral mundu ida-nee-nian sai oinseluk ho
metodolojia variada. Artifisialidade nebe laos para ajuda tan habokur mundu,
maibé estraga tan deit mundu. Nee mak hanesan agora dadaun, domina liu ho
edifisiu boboot, hahan no sasan uza ho PLASTIKU barabarak. Veikulu nebe fó
desvantajen boot husi industria nebe hasai ar “over-limited”, no bainhira aat,
soe deit iha rai. Aat liu mak, agora buat hot-hotu uza plastiku, husi buat kiik
too buat boot uza hotu plastiku, tantu iha uma-laran ka hiliur. No iha
nebe-nebe deit sempre iha tipu poluisaun agresivu.. Entaun ho era ida-nee, ita
bele deskreve katak era de “Make-up” ba konfortabilidade ema-nian, NEBE mak
hamriik hela iha MUNDU-nia leten. Ita sai nudar ajente “make-up” ba mundu
ida-nee.
La hatene tan ba oin, karik mak ho sistema ida-nee nafatin, ho ideolojia
ema-nian nebe bulak uituan, -bele mosu tan ROBOT nebe mak fasil liutan ba
nesesidade ema-nian. Lahatene ema mak diak ho estilumoris ida-nee ka TERRA mak
sai diak ho estilumoris nebe ema barak agora dadaun utiliza hela.
Solusaun simples –bele tuir
nafatin modelu globalizasaun, MAIBE tenki tuir modelu naturalizasaun. Moris iha
rai nee oportunidade ida deit. Mate tiha sistema nee abandona no husik estraga
hela rai nee.
Sin, ida-nee araska! Maibé
koko tok atu kombina sirua(sira nain-rua) nee ho pursentu nebe balansu. Hahú
keda iha uma-laran. Ezemplu kiik ida mak, - se uma nakonu ho variedaded
ai-horis. Ka iha suplai dapur-sira kombina ho material aik(wooden). Ka
edifisiu-nia parte balu kuda duut/ai-funan iha uma leten. Ka parede balu taka
ho , para nunee minima esportasaun fatuk no esterializa ar nebe pelumenuz sai
fasil. Minimiza utilizasaun plastiku ba modo-sosans-sira ho raga-bote ka
raga-jornal(baibain ho kór delade(xokolate uituan) halon husi kombinasaun hahán-karboidratu-sira
ka ai-tahan maran, no papel uzadu). Harii mós kantedeiru kiik ida ka kuda aihun
matak balu, nunee mahun habensa nafatin uma refere.
Hakerek-nain, Judigio J S F Oliveria (Digo Silferoli).
29.01.2019
Comments
Post a Comment