Oinsá haree ó-nia an nudar mane/feto susesu ida? Hmm!
Kontekstu:
Introdusaun, diskusaun, solusaun, konkluzaun.

Ema barak influensia ó konaba oinsá atu sai susesu, tenki servisu makas! –who the hell tells you like this? Se ó servisu makas too iha nebé deit maibé laiha hanoin atu haree ó-nia an nudar ema susesu antes ida, too iha nebé deit ó servisu, ó nafatin konfuzaun katak ó nee sai duni susesu ka lae.
Laos deit “work hard”, maibé WORK
SMART first.
Hmm! Senti komiku kuandu mosu ona
hanoin ida hanesan nee, emar hatan “Hey dehan tok mai hau!”
-Sín, simplesmente bainhira
ó haree ó-nia an an hanesan ema susesu ida, entaun otomatikamente 60% husi
konfia-an sei aparese ba ó. (Sín ita ida-idak). Tanbasá ita haree ita-nia nudar
susesu tiha lai? Hau dehan, se ó la imajina/esperiensia tiha lai ó-nia an nudar
ema susesu ida, entaun araska ba ó atu iha konfiansa hodi atinji ó-nia mehi rasik. Se ó
bele konfia ó-nia an 60%, ó bele atinji mehi nebá. Tanba husi 60% konfiansa iha
ita an rasik, mak sei motiva no dudu ita atu halo duni asaun, sein preokupa ho
dezafiu saida-saida deit. And the rest of 40% is from others, pur
ezemplu inan-aman, kolega, treinador, ezekutivu(grupu), doben, nst. No need
100%, it’s hard to get.
----------------------------
Karik balu dehan: (Oh Digo, laos
ema seluk mak haree no deskreve ita-nia susesu ka?)
Entaun, bainhira ema haree ona ó nudar successman/woman ida, ida-nee lori tinan baaarak loos mak foin sira sira
hatene katak ó nee hanesan nee/nebá. Klaru! Katak antesmai ó rasik mak tenki deskobre uluk ó-nia an nee tama iha
estilumoris saida-saida. Karik ezemplu- estilumoris finansial: hakarak
sai riku liu, riku klaran, natoon. Ka estilumoris isin-lolon: hakarak hasae
isin, hatuun isin, mantein isin normal.
Agora, hau laos atu koalia
konaba susesu ho termu zeral, ke ninia definisaun mak ó-nia fiziku, mental no sosial
sai kontenti no saudavel. Ida-nee termu zeral husi susesu refere. Maibé hau atu
koalia konaba susesu bazeia ba topiku refere.
Bainhira ó hakarak sai ema susesu ida, ó an rasik mak tenki define ó nee
sai saida loos iha loron ikusmai. Dalaruma se ó la hatene atu sai saida iha
futuru, opsionalmente ó haree ema seluk nebe mak halo buat diak ida, ó tuir
deit ona sira atu halo. Entaun WHERE IS YOUR FUCKING PRINCIPLE? Karik
laiha prinsipiu, ó tuir deit ona karik! No imi sai hotu trianguladu hanesan
imajen kraik nee.
Ida-nee mós diferente ho servisu hamutuk: servisu hamutuk kerdizer antesmai
emebalu hanesan treinador ka mestre, nebe luta makas atu fó dalan ba ó atu
atinji. Maibé nia laos TERMINA ó-nia skill, ó mak termina ó-nia skill atu tuir
dalan nebe nia oferese mai. Nebe karik ó la hatene/seidauk hetan. Ka karik mós
se ó atinji tiha ona susesu nee, no presija deit ema balu atu ajuda ó mantein
ka avansa tan. Nunee mak nia sei ajuda deit tan ó. Ida nee mak servisu hamutuk.
Se desizaun nebe ó atu foti, sempre iha tentasaun oioin nebe halo ó
laran-rua. Laran-rua atu halo, tanba lakohi atu haree uluk ó-nia an sai susesu.
Se ó la haree, ó laiha konfiansa nebe seguru. Katak mehi ida-nebá hau la bele atinji
KARIK! Ho hanoin ida-nee mak intenta ó atu LA HALO. Ka atu halo maibé la
konfia-an. –entaun you are an ASSHOLE.
(Then what? Digo! Tell me about how can I train myself to have the 60%
of my own self-belief?)
I say if you really want to know, keep fucking reading! This is
important from me.
Karik ida-nee mak definisaun diak husi hau, karik mós lae. Maibé hau
iha *konfiansa boot katak ida-nee pelumenuz bele loke imi-nia hanoin. Entaun:
Oinsá atu define loloos ó-nia an katak ó tenki sai successman or woman
ida?
1. Agora hau hakarak ó imajina tok hanesan nee: imajina ó haree
aifunan roza ida. No hau hakarak ó
atu define ó-nia imajen an-ninian (self-image) nudar “objetu ida”, no imajen
aifunan roza-nian nudar “sujeitu ida.”
Think about this way: tanbasá aifunan roza nee moris mai; ba saida no
sé mak aifunan roza nee atu hasoi (what or who is the rose for); no halonusá
mak aifunan roza nee kór hanesan nee. Ho liafuan seluk, what is the purpose for
the rose itself to live and to be?
Signifika: WHAT IS THE PURPOSE FOR YOU TO LIVE AND TO BE? Why are you
living in this world and following this world? What is your color of life?
Ho ida-nee ó bele termina ona ó-nia an nudar ema susesu. Tanba ó iha ona “prinsipiu.” Se iha
prinsipiu, ó iha Fiar-an. Atu dudu ó foti asaun nebe seguru baiha ó-nia moris
hodi define ó atu sai saida loos. Now it’s good that you got your own principle based on confidence to using your skill.
It’s simple, right?
It’s simple, right?
2. Imajina deit/pretende ó
iha espellu oin. Hau hakarak ó atu hafahe entre ó-nia an prinsipal no ó-nia
refleksu iha espellu refere. No TROKA ó-nia an prinsipal hanesan fali “ema
seluk” nebe mak hateke ó dadaun iha espellu laran nebá.
Posibilidade mak ema seluk
sempre haree ó ho modelu ida deit. No haree sempre lahós intesaun, maibé ho
persepsaun deit tuir asaun saida mak ó termina. Katak se ó susesu, sira haree ó
susesu. Se ó la susesu, sira haree ó la susesu.
Entaun important thing is,
ó-nia imajen prinsipal koko tok atu hanesan ema seluk nebe koalia. No bainhira
hateke ba ó-nia refleksu, dehan tok hanesan nee: “Oh mane nebá-nia modelu
hanesan nee”; “mane nebá, nia gosta halo hanesan nee”; “mane nebá nee
successman ida”; “mane nebá babain sempre iha ligasaun ho ema multi-milionairu
no multi-bilionariu-sira seluk.” Bainhira ó haree hanesan, signifika ó kaer ona
ó-nia deran. Deran katak ó iha kontrola boot ba ó-nia an atu define no presija
halo saida-saida. Entaun ó fiar an ona katak ó sei sai susesu duni.
Does this make sense?
Konkluzaun
Atu sai ema susesu ida, ó sempre tenki haree uluk ó-nia nudar ema susesu. Hanesan
nee pur ezemplu -“Hau fiar duni katak, Hau sei sai susesu! Hau sei sai hanesan
nebá!” Ida-nee importante. Tanba husi nee mak bele fó konfiansa boot ba ó atu
foti duni asaun. Atu atinji duni mehi nebe ó hakarak loos antesmai, no atu sai
iha loron ikusmai. Atu bele favorese ó-nia estilumoris nebe diakliu tan, seguru
liu tan, no benefisiante liutan baiha moris nebe ó dezeju loos atu sai konforme
ó-nia hakarak.
8 fevereiru, 2019.

Comments
Post a Comment