Ads by Bidvertiser

Oinsá "Investimentu" nee importante?


Kuandu tama ba metodu investimentu, sín ke presija estratetija klaru no adekuadu...

Gerakan, Pekerjaan, Jam, Gigi, Wajah

Indesku:
A. Oinsá investe se ó iha hela open-space
B. Klalaok investimentu no Healthy-step
C. Ezemplu klaru
D. What is investment?

Oinsá “Investe” se ó iha hela “open-space.”

Hmm Digo can you explain to me? I really want to know.
Pose, Perempuan, Pendidikan, Berpose


Yes, it's very important. Iha-nee hau sei koalia konaba oinsá atu investe ho saida mak ita “iha” ka “sei iha” ba buat nebe mak ita sei “iha liutan.” Ho prazu nebe kleur.
–Open-space hau define hanesan termu ida katak -saida mak ó bele, atu investe liutan se bainhira osan nebe iha nee (±60 ka 70 pursentu) nebe ó sei nesesita hela ho, atu fornese no adere ba ó-nia nesesidade diaria. Kieja(ou seja), “oportunidade” ba ó atu uza osan refere nee “avaliabel hela”, katak mós seidauk hotu ba iha ó-nia inkomodasaun diaria.
Entaun oinsá mak se banhira buat nee hotu ka ó laiha osan ona? Ka oportunidade (open-space) ho osan refere nee mohu ona iha ó-nia liman? No ó araska se osan nee laiha tiha. Atu halo tan saida? Tata-rai deit mak opsaun kruel ba ó! Se ó la hatene ka hatene maibé lakohi -atu investe.

Klalaok investimentu no healthy-step.

Buat nebe mak importante tebes liuhusi partilla koñesimentu ida-nee, hau bele pelumenuz loke imi-nia pensamentu uituan konaba “Klalaok Investimentu.” Ida nee importante tebes. Ho klalaok investimentu, -ita bele uza “tuir saida deit mak ita hakarak iha tempu bainhira deit no asaun saida deit”, mezmu ke ita laiha ona open-space, se ho termu ida-nee ita bele hetan “filafali” osan nebe mak mohu ona, mai fali iha ita-nia liman. -Se mak hakarak atu tata-rai nefatin? (Ekseptu ba sira nebe mak karik lakohi atu estuda konaba investimentu, seguru ba sira atu desanima no araska bainhira osan laiha).

Entaun- investe buat ruma, nee sempre- sempre importante! Hau sei esklarese katak, dalaida ita halo atu haburas baiha hau bolu, ita-nia “healthy-step” (etapa sudavel). iha ita-nia ambiente negosiu, ita sempre buka meiu oioin-sira atu bele haksoit ba estapa nebe mak diak liutan, nebe mak fo valor boot liutan. Nee Klaru! -Ita lakohi atu saida mak ita iha nee, rai deit too mate! –se ó ho hanoin ida hanesan nee, hau konsidera katak atu adiante ó-nia nesesidade ba “healthy-step” ba oinmai, nee susar! –susar tebes atu hetan se ó hela ho buat ida-nebe mak tuan ona iha ó-nia haleuk-an(surrounding) ka iha ema seluk-nia oin. Ó lakohi atu ida-nee deskreve ke se ó ho modelu ida tuan ka uzadu, ka paradu deit ona hanesan nee,  ba ema seluk deskreve fali katak ó-nia estilu-saudavel nee tuan, ó nee antigu despedidu. Saida! –“saida” nee mak pergunta kritiku ó sei klarale(klaramente) hatete kedas ba iha sira-nia oin.

Agora hau laos atu koalia sees fali husi topiku, maibé ida-nee hanesan espellu ida nebe relata ho topiku nebe mak hau tenik ona. –Ho koalia nebe relevante loos katak, investimentu ba buat saida deit nee presija atu halao iha ida-idak-nia haleuk-an. Se ó la investe, ó sei tata rai deit ho buat saida mak ó iha MASKE buat ida-nee uituan ona, ka fohuk ona ka laiha ona.
 

Ezemplu nebe klaru, -Iha hau-nia hela fatin, kuaze  sosiedade-sira hotu (inklui mós hau-nia familia rasik) mak hakarak loos atu moris diak. Hau lahatene karik ó-nia hela fatin mós hanesan nee; -No ho hanoin ida-nee, ka ho tipu deskrisaun ba hanoin ida-nee, diak! –maibé buat ida mak sira lakohi atu deskobre liutan, karik hau hatene katak sira mós la hatene atu hanoin konaba ida-nee tan. Mak investimentu –Entaun nunee, iha sosiedade neba hanoin atu moris no sai familia sustentavel liutan ho deit saida mak sira “aguenta ho” ba, hanesan ho saida mak sira iha tiha ona, ezemplu osan ruma. Entaun ema barak mak hakarak adora deit fali osan nee atu fasilita ba sira-nia nesesidade lorloron-nian, ou lifuan seluk, sira uza deit osan nee ho hanoin katak osan nebe sira uza dadaun nee mak fasilita buat nebe mak sira presija; MAIBÉ la hatene katak osan nee sei fasilita nafatin sira ka lae? Se bainhira osan refere laiha tiha ona.
Bainhira osan nebe laiha tiha ona iha sira-nia leet, sira atu halo tan saida? –buka servisu iha ema-seluk-nia propriedade, servisu makas liu fali sira-nia enerjia normal. No hetan deit salariu kiik. Se mak hakarak atu servisu ho ema hasai enerjia maksimu, no hetan deit lukru uituan. Karik ó ida-nebe lakohi atu aprende konaba investimentu, ka lae?

So hey, what is INVESTMENT?

Investimentu mak hahalok nebe selu fali ita an rasik. (Haa?) –sín investimentu mak hahalok nebe selu fali ita an rasik liuhusi saida mak ita iha durante open-space. -Oportunidade no estratejia nebe dada naruk tali lukrativu ho asaun nebe reduz/habadak tali momentum. (Nee husi hau-nia liafuan rasik). Katak ita reduz lukru nebe ita iha ho osan nebe ita utiliza agora/momentu dadaun, ba fali saida mak bele fornese liu lukru iha longu-prazu.

Ezemplu, karik ó mak businessman ida iha ó-nia kompañia/ezekutivu, ó mesak deit mak servisu ba gaña lukru hotu nebe tama tuir tempu posivel, (katak tama depende se tempu ida nee ó hetan/la hetan). No maibé ó deskobre katak seidauk pas atu benefisia ó-nia moris diara, ó sei atraza hela. No hatene ke ó mesak deit ó la bele atinji too objetivu nebe mak ó mehi hela atu hetan lukru barak tan tuir tempu imposivel. (Ó observa ke se tempu oinmai mak ó la produz lukru adekuadu, ó hanoin ona ke difisil atu sustenta an)  –Entaun saida mak ó sei halo? Absolutale ó tenki sosa ka rekruta membru foun. Ho saida? –ho osan nebe mak ó hetan “agora dadaun-nian/iha momentu refere.” Ó hakarak ka lakohi tenki investe makas atu hetan membru ka kliente nebe mak *produtivu, kliente nebe mak ajuda ó bele hetan liutan lukru liufali hira mak ó hetan dadaun ho ó-nia servisu mesak nee.

Saida mak sei akontese ba ó se ó gasta lukru momentum-nian ba fali rekruta kliente nebe mais produtivu. –hanoin tok ka admira ba, too ikusmai la saugati, nia produz lukru dobru hodi fornese ba ó-nia kompañia nee. Entaun ezatale(exactly) ó sei satisfaz ho kliente nee ka lae? Klaru! –Entaun kerdizer kliente refere *selu fali ba ita an rasik. Rezoavel(masuk akal) ka lae? –resposta mak Sín.

Entaun investimentu nee vale? Klaru, vale boot.
30.01.2019

Comments