Ads by Bidvertiser

Oinsá atu sai ema susesu metoduz hirak nee?

Business Suit, Business, Man
Hey you, I know you came here to know or to learn, and on the other hand you wanted so much to improve your skills.

Se mak lakohi atu sai susesu, no moriis goza nia moriis tomak? Maibé balu mós sai tiha susesu, maibé nia senti katak nia an sei falta hela, mak hanesan domin, liberdade, no dame. Nee sempre, sempre! Dalaruma balu atinji tiha ona susesu no sai riku, maibé nia senti katak iha problema emosional ruma, ka nia senti la satisfas ho nia moriis rasik. Kontrariu fali, balu mós moriis normal, maibé nia senti katak nia an nee hanesan kontenti parmate, ka BOLEROMANANA loos, no nia senti nia moriis nee amorozu tebes, valor tebes.

Suit, Man, Dapper, Work, Male, Business

Hia nee hau sei hatudu ba ó lolos oinsá definisaun susesu. Susesu mak termu realização ka achievement nebe konvoka susesu hia ema-nia mental, fiziku no sosial. Nebe ksolok no hewai. Entaun klaru ke, maske balu sai susesu hia nivel aas duni, maibé dalaruma susesu hia fiziku deit, maibé laiha susesu mental ka sosial. Ka mental deit, no laiha fiziku no sosial. Hia parte seluk, ema balu atinji hia nivel normal deit, maibé nia konsege duni atinji susesu mental nebe kontenti ka fiziku: nebe natoon maibé iha valor boot, ka sosial: nia laiha problema/strees hasoru ema seluk, maibé kontenti ho ema seluk. Nia senti livre. Nebe nia hanoin sempre kontenti, laiha problema no moriis haksolok.

Hau bele dehan ba ó, susesu nee simples, se o servisu makaas no servisu matenek.

Entaun, Oinsá atu atinji susesu?


  • Dahuluk-beuluk mak kria VIZAUN = O hakarak atu sai se hia futuru.


Hakerek sai hotu se mak o hakarak sai nudar ba, buka karakter nebe o hakarak tebes no ranmanas atu persege. No imajina o-nia moriis sei sai oinsa bainhira o sei nasai susesu tiha ona.

Kria prinsipiu ultimamente, hodi nunee o bele tuir kalera (path, dalan kiik) nee ida pur ida. Buka mentor ida ka rua, no halo tuir saida mak nia hanorin o. Keta baramara atu tuir fali ema seluk nee-nia koalia, no tuir fali tan ema seluk neba-nia koalia, no tuir tan serseluk-nia koalia. Se hansa nee, o nunka mais atu aprende no mastera o-nia golu klean.


  • Daruak mak kria MISAUN ka golu ba susesu:
--------------------------------------------------------

1. Aprende/Learn - buka

Ouh nee absolutamente! Dahuluk, se ó hakarak sai ema boleromanana tebes hia mundu ida nee, ó sempre- sempre tenki iha “sentidu aprendijazen” ka sense of learning relata ho susesu mental, kultural no fiziku. Aprende husi rekursuz favoravel nebe karik kona o-nia matan/o-nia hakarak. Ema milionariu ida nebe inspira hau, nia naran Dan Lok, dehan ema riku ho mentalidade riku tende atu aprende mais, la hanesan ho ema mentalidade kiak nebe baruk tende atu lakohi aprende tan no pretende hatene buat hotu-hotu, senti sira-nia an mak sentru koñesimentu ba buat saida deit. Maibé husu ba sira, la hatene atu halo buat ida hodi eskala  ka progresa sirnia susesu estilumoris, nein ida! -Karik ó mós inkuli hatene buat hothotu, ka lae?
Laran luak nafatin hodi aprende mais! Maibe bazeia/karakteriza ba golu prinsipal. Hafoin haksoit ba golu daruak no datoluk.
Nia mós dehan hanesan nee, se ita senti ita-nia an hatene buat hothotu, entaun ita-nia neon haforsa ita atu lakohi ona aprende tan. Hodi nunee mak halo ita falla. Ka ita hela ho koñesimentu uituan nee deit. Kontrariu fali ho saida mak nia dehan, milionariu ka bilionariu, sira sempre tende atu aprende mais, buka atu hatene liutan. Aprende husi ema seluk nebe matenek/iha koñesimentu luan. No laiha moe atu husu  buat nebe bazeia ba sira-nia objetivu. Entaun sira husu, buka, no lee barak. Tanba sira hatene katak liuhusi aprende barak, sira bele hatene no hamosu buat validu barak.

So tend to learn more! Tende atu aprende liutan! Keta gava an ke ó hatene buat hothotu.

Aprende bele liuhusi lee barak –ouhh lee barak no lee kategoria oioin nee 80% halo ita hatene barak mak nee! -Balu mós hanesan buka informasaun barak tuir saida mak ó atu halo ba, ka balu buka mentor (ema nebe sempre hamutuk ho ó durante prosesu realizasaun saida mak ó halo) atu nunee bele dedika no ajuda ó atinji duni. Hau klarifika tan lai, mentor nee kuandu ó hetan ona, ó-nia moris seguru duni sai susesu. No bele liuhusi fatorez oioin nebe bele ajuda ó. So ó deit mak hakarak ka lae atu fó an hodi aprende.

2. Hanoin/Think - bensaun pozitivu, dame no planu

Hanoin nebe diak, rezulta buat diak. Hanoin nebe aat, rezulta buat nebe aat. Mentalidade ema-nian beluskula loos (halai tuun-sae sein kontrola husi individu-nia ámagu (core)) hia ita-nia sentimentu no pensamentu. Ka ho termu seluk, hanoin mak sentru do mundo! Haa! Tebes ah? Yaa klaramente, ema nebe konsite hanoin negativu deit, haree tok ba nia moris, sanfradu tantanan.
La hanesan ho ema nebe kosiste hanoin pozitivu barak, nia moriis nakonu ho ksolok no vibrasaun diak nebe provokka nia atu kria buat foun, kria buat diak hodi promove valor ba nia an, no ema seluk. 

Maibé ema nebe ho hanoin negativu, sempre iha solusaun pozitivu ba nia, mak liuhusi aprende. Tanba husi lee livru ka tuir seminariu, asiste kursu positive-standing, sei admite nia ba dalan diak, hodi nunee rezolve ninia hanoin atu sai ema diak, no husi hanoin nebe diak, bele hamosu buat diak. Simples ka lae? Ya hau fiar katak ó mós dehan klaru.

Atu determina hanoin nebe diak, nakonu ho bensaun no gras mak bainhira individu ida foti netik ninia tempu atu tuur ka esperiensia nia an hia fatin fresku, monok no furak. Nunee ho dame idanee, bele hakmatek ita-nia kakutak no isisn lolon atu prontu hodi simu no halao buat foun. Prontu atu foti risku!

Ho nunee, planu mak parte mais substansial tebes baiha determinasaun susesu husi golu refere. Pur ezemplu planu ba golu refere - Oinsa atu deside tempu didiak, planu atu prepara saida, planu atu halo no buka saida-saida, planu presija saida-saida, planu atu moriis oinsa hia tinan ida/rua tuirmai no planu atu halao moriis oinsa-oinsa. Buka karik rekursuz, konesimentu, no ajuda husi ema ka mentor ida (ema nebe matenek no susesu hia kareira ruma) ka montante osan nebe hau presija utiliza atu suporta."

Planu ba atividade relata ho golu refere, mak - "Loron dahuluk, hau hader mai tenki halo uluk saida, no kontinua fali saida. Hau falta saida, no hau presija saida. Koko atu atinji etapa ida pur ida. Nunee fasil atu persege susesu hia tempu lalais ka klaran.

3. Aktu/Act - agora kedas

Bainhira ó aprende, ó sempre- sempre iha vibasaun pozitivu ka ema ingleza-sira bolu positive vibration man! So, nunee mós atu halo asaun nebe favorese tuir dezeju nebe ó hakarak tebes atu atinji. Ida nee mak abilidade atu deit kria asaun. ida nee la susar tok ida atu kria asaun, maibé susar ba ema nebe antesmai la aprende/falta de koñesimentu. Tanba ó hakarak atinji duni liuhusi asaun nebe ó halo, ó seguradu hatene tiha ona buat diak ruma mak foin ó akta. Se mak bulak, naran hahú halo buat ruma sein koñesimentu profundu ba ninia objetivu nee. Hau fiar katak ó nebe lee nee, lae!

Ezemplu, ó hakarak loke restaurante! Ó hakarak tebes too mundu mós nakdoko hotu. Entaun ó harii konstrusaun ba restaurante refere, maibé ó lakohi atu aprende buat ruma hanesan: oinsá kustu de konstrusaun, oinsá prepara menu kualidade, oinsá aloka servidorez, oinsá ambiente hia fatin refere: ema barak ka ema uituan; oinsá ó hasai ó-nia investimentu no hatama vensimentu, oinsá halo promosaun para ema mai hola, nst. Hia ó-nia ulun mak “Kria restaurante deit.”

Entaun too ikusmai, ó tuur maran deit hateke ba ó-nia restaurante nee, laiha ema, laiha servidorez, laiha menu, ó laiha rendimentu. Tanba ó so gasta mohu deit ba restaurante nee.

Entaun Mate! Falla kedas!

4. Partilla/Share - ajuda
Humanidade presija tulun, humanidade presija sobrevive
Ouhh tama hia parte nee mak hau gosta. Imajina ó atinji tiha ona saida mak ó hakarak, ka hau bele dehan ó atinji tiha ona mental-success no physical-success.

Maibé hau bele dehan, ó tenki atinji mós social-success. Hanesan saida? Mak purezemplu, fahe koñesimentu! Ba ema seluk. Ida nee seguru tebes, se bainhira ó fahe ó-nia koñesimentu/matenek ba ema seluk atu tuir ó-nia ainfatin, fiar hau katak, ó-nia estatutu sei sai valor boot tebes too ó mate mós ema sempre rekoñese ó. Ezemplu ida mak, Bill Gates, Mark Zuckerberg, Tony Robbins, Warren Buffet, no seluk-seluk tan. Ka hau-nia favoritu tebes nebe inspira hau, Dan Lok. Sira hotu hia social-success, ema hotu admira sira, suporta sira, no apresia sira. Ema barak mak sira influensia hodi atinji mós saida mak sira hakarak.

No too ikusmai, laos ó deit mak susesu, maibé husi ó-nia susesu bele halo fali ema sai susesu no hamnasa hia loron ikus. Nunee mundu sei nakonu ho Positive Vibrators! Full of Joy!

Hahahah! Simples ka lae! Ka simples maibé profundu tebes, klaru tebes? Hau fiar, Sín.