Ads by Bidvertiser

Oinsa investe bainhira idade kiik hela

Oinsa investe bainhira idade kiik hela

Invest your money to get income . Mixed media

Parte nebe importante iha moriis ema-nian bainhira hakarak tebes atu sai susesu iha futuru, tantu hakarak hetan buat foun no riku ka nakonu ho buat kapas no sustentavel. Maka parte ida mós liliu ba foinsae-sira nebe hakarak duni tuir sira-nia mehi atu sai ema nebe sira dezeju atu hakfila ba, de faktu ke ikusmai habele sira atu hetan buat nebe sira hakarak no esperiensia enrikesimentu (nakonu ho ksolok tantu sasan).

Nu kazu se sira komesa hahu husi investe iha hahalok edukativu, kriativu no ida nebe brani atu foti risku.

Pergunta ida nebe dalaruma inviduz barak husu ba milionariu-sira mak “Maneira oinsá mak atu sai riku hanesan ó (milionariu refere)?” Ka “Iha buat ruma kotuk iha ó-nia susesu nee?” Barakliu milionariu-sira simplesmente reforsa, uza metodu investe. Hanesan ona Warren Buffet nebe koñesidu nudar ema riku da-3 iha 2008 no billionariu too agora. Metodu simples nebe nia uza, no rekomendadu tebes husi  gustu sasoik-sira (milionariu no bilionariu-sira).

Temi deit ona entaun ho investimu: tempu, koñesimentu, no aprende.

Tempu

Atu sai nudar ema kategoria riku/susesu, buat ida importante liu ba juventude foinsae-sira mak, oinsa atu hatene investe ho tempu.
Iha investimentu tempu nee signifika katak, oinsa ita rekolla koñesimetnu literaltemente konaba “skill.” Prinsipalmente konaba manejamentu tempu. Atu haklaru deit katak, iha idade joven, buat ida mak tenki hatene, katak “Ita hetan buat remarkabel ka amezidu depois de ita kria buat diak ULUK.” Katak investe uluk iha skill nebe o potensialmente makaas ba ho tempu nebe avaliabel hela nee. Atu  hafoin adere ba nesesidade sosial/global en termuz de marketplace. Katak o sei la bele hetan osan barak se bainhira o laiha skill nebe forte ka intelijente. 

Bele dehan hanesan nee, Bill Gates fofoun lakohi atu servisu hodi hetan osan, maibe nia servisu atu rekolla ninia skill, skill ita hotu hatene katak Gates investe ninia tempu tomak atu aprende Software Program nebe too ikusmai nia kria duni duni Microsoft. Entaun durante ninia adolesensia, Bill Gates pasiensia atu rekolla uluk konesimentu nebe nia an rasik hatene katak buat nebe nia halo, sei fo impaktu ikus iha futuru.

Kuidadu moos ho o-nia tempu, koko atu investe buat nebe o gosta en termuz de favorese ho too rohan. Katak keta soe tempu ba estudu buat nebe o la interese, no la lori atu aplika iha marketplace atu fasilita o-nia presija-sira. Lembra nafatin, tempu mak importante tebes. Invez de soe tempu ba buat inapropriadu, diak liu uza atu investe hansa barak too hansa o sai validu no master iha kareira ka mehi nebe o hili no duni tuir hela.

Koñesimentu

Globalizasaun agora dadaun fornese lukru ka vantajen boot ba ema nebe kria/hamosu buat diak ka foun ruma. Nebe mak hapar ho nesesidade nebe mak marketplace presija.

Konaba kareira- Se ó makaas iha area futebol, entaun investe ó-nia esforsu tomak baiha futebol. Hanesan figurante Cristiano Ronaldo. Se ó makaas iha tekniku sivil, entaun investe ó-nia esforsu tomak baiha area nebe ó hili ba. Se ó makaas iha Programming, entaun investe ó-nia esforsu baiha kria baut nebe uniku, ezemplu Game ka website. Se ó makaas iha Manejementu, entaun investe ó-nia esforsu tomak baiha maneja buat ho kuantidade diak ruma. No ho saida mak ó hili ka ó makaas ba, obrigamente ó presija atu investe ó-nia an tomak ba potensial nebe mosu hela iha ó-nia oin.
Atu hatene deit katak, ema sei la selu o tuir o, maibe ema selu o tuir o-nia perfoma.

Konaba ba global- koko atu haree progesu foun oioin nebe mosu iha era globalizasaun ida nee, tenki hatene didiak market no numeru topografiku nebe kria ka utiliza saida hodi integra baiha teknolojia iha sekulu da-21.

Soe tempu didiak atu buka loloos saida mak o hakarak ka iha paixaun ba atu aprende. Hanoin moos desizaun nebe o foti. Se foti sala, otomatikamente lori o baiha tristeza no depresaun, sorti boot ba se o foti duni ida nebe o iha paixaun ba hodi lidera o sai susesu. Haree mos saida mak agora dadaun mundu ka komunidade nia problema. No oinsa atu o hapar ho solusaun ruma.

Aprende

Klaru tebes, ema nebe loke an atu simu matenek husi ema seluk, sei hetan benefisu boot iha nia moriis tomak. Iha sesaun nee, fortifika mos treinamentu ka aplikasaun nebe o prontu ka lae atu halo husi aprendizajen ka konesimentu nebe o hetan. Nee klaru ke o tenki aplika.

Aprende hanesan lee barak (espesialmente husi ema susesidu sira), buka mentor (ema nebe esperiensia no halo tiha ona, no susesu iha tinan barak nia laran), kursu espesializadu no mestre espesializadu.

Keta baruk atu aprende, tanba asset numeru un mak o nia tempu. So uza didiak ba, keta estraga tiha fali buat nebe o gasta tempu ba deit ihanebe too ikusmai, o konfuzaun fali o nia an atu ba nebe no la hatene atu halo tan saida. Ema milionariu-sira gasta tempu 1/3 ba lee barak no aprende husi maste-sira seluk. Tanba sira hatene numeru un investimentu iha o nia moriis tomak mak tempu nebe o gasta ba. No invez de atu uza tempu nee mak, investe koñesimentu propiru ba o nia an uluk. Tanba se karik la husi o nia an uluk, mak o sei hetan buat presisu iha longu-prazu mai. Katak, aprende hansa barak too o kadasak loos tiha.

Maibe kuidadu: hili pelumenus ida atu aprende ULUK no master tiha lai ida nee, hafoin mak kontinua atu aprende tan ida seluk. Tanba tentasaun hodi aprende nee mosu mai derepente deit, hakfodak o haksoit tiha ba ida neba, hakfodak o haksoit tiha mai ida nee. Entaun too bainhira loos mak o atu aprofunda o-nia kareira nee nebe o sei lori too futuru no presijan husi ema seluk nebe hakarak atu kolabora ba susesu.

Pur ezemplu: Kompara ema milionariu-sira ho ema babain-sira. Ema milionariu harii tiha ona reskursu rua ba leten, bele mos auto-determinasaun durante sira-nia moriis tomak mak:
  • Treinamentu kanoin (mindset training), nebe determina Katukak mak parte importante atu foti no halo desizaun. Ihanebe tenik “Brani atu halo, brani atu falla no brani atu foti risku.” Tanba nee importante iha nebe too bainhira deit. Tanba milionariuz hotu sempre mak mafoti risku boboot (great risk takers).
  • Auto-investimentu (self-investment), durante iha sira-nia moriis tomak, sira gasta tempu atu rekolla ka akumula asset (atributu ida hodi kria rikusoin iha o-nia moriis tomak). Asset hanesan pur ezmplu buat nebe o kuda diak no buras, o sei  halura gloriozamente (what you planted well, you will harvest gloriously).
  • Fundu praktikal: Husi kareira nebe sira hetan hodi entaun produz, nebe mak halalo ka hamosu negosiu nebe lukrativu hodi sustenta sira-nia moriis tantu ajuda ema seluk. Katak komesa atu foti asaun ka kria asaun nebe durante nee o mehi loos hodi adere ba o-nia mehi atu sai sujeitu ida nebe sustentavel, riku no kontenti iha futuru. Pur ezemplu Bill Gates, Steve Jobs, Dan Lok, Elon Musk, nst. Sira aprende no kria buat magnifiku tebes ba sira-nia an no sosial tantu global.

Entaun kerdizer, husi buat-sira nee hotu, pelumenus ida bele aplikadu iha kada individu ida atu duni tuir ninia mehi nebe boot no haroman moriis durante ninia prosesu jornia ba susesu. Investimentu sai nudar parte esensial nebe hanesan iis ba kresimentu ema ida nian atu sai maduru ruma.

Comments