Ads by Bidvertiser

Parte atu devita


Bahagia, Pria, Topeng, Sedih, Wajah
Keta rende ba golu

Minutu balu atu haklaru "devita" ka ho ingles "lose fight/give up"

Hei, dalaruma momentu teribel ida mosu maiha o-nia moriis, o senti ida nee hanesan dezastre boot ke estimula ba mai husi ulun too ain, halo lakon hanoin no kapasidade atu aguenta hodi hasoru ba.

Maske buat aat sira mosu ba o, o tenki hatene ninia afirmasaun "dezastre ka asidente
nebe halo hau monu/senti kanek ka falla nee sei hotu." O mos tenki hatene katak buat hotu sempre iha fin.

Moriis nee Temporariu. Eii!

Tenki hahotu saida mak o makaas iha kareira referen, selae o mate deit ho nada(nothing) tanba buat nebe mak atu lori no haburas o iha futuru, enkruza tiha ho parte tentasaun negativa sira.

O tenki hatene katak, saida mak akontese sei iha ninia lina termina. Tan nee hasoru deit buat sira hotu nebe mak akontese ba o iha momentu saida deit no tempu saida deit.
Iha buat barak nebe mak se kuandu ema ida halo, sempre hetan ninia reasaun. Tantu pozitivu ka negativu. Mas domina an mak parte importante tebes atu hasoru kauza-sira nee, tantu psikolojia ka fiziku. Iha liafaun ida kuote "Self-confidence is a person's power in which he found his exact wisdom and wealth." So entaun, durante iha moriis tomak, dezenvolve ita-nia karakteristika mak importante no extraordinariu baiha prosesu buka ka harii konfiansa.

Baluk rende mos kauza husi parte balu:
  • Buat nebe nia halo nee falla
  • Buat nebe nia halo nee senti la vale bainhira ema seluk ignora
  • Buat nebe nia halo nee, ema seluk la aseita
  • Buat nebe nia halo nee, la benefisia ka selu ho lukru ruma

Hei, mas buat sira nee mak pelumenus o kria ka halao, entaun se o hatenen husi inisiu saida mak o sei halo nee iha impaktu ruma ba o-nia an no komunidade- so tansa buat nebe o koko dudu ba nee para tiha hi dalan klaran tan deit bainhira ema balu ignora. Envez de foku ba ema sira-nee, maneira diak atu solisita o-nia kareira nee mak kontinua nafatin se saida mak o halo nee leno ba buat nebe sei kria vantajen sabot (great) ba o no ema hotu.

Nukazu se, o mak foku loos ba ema-sira-nia opiniaun ka perpsepsaun, o tenki ser foku loos DEIT ba o-nia beiu (eng. "path") -nee diak-liu atu o-nia enerjia no konsentrasaun tomak ba realizasaun iha o-nia kareira ka objetivu refere.

Buat balu nebe mak favoravel atu o hadook an husi kanunak negativu sira nee mak:
  • Koko atu haleu o nia an ho ambiente matak no damek (peaceful).
  • Koko atu medita ka lee livruz.
  • Koko atu ezersisu ka joge.
  • Koko atu haree video inspirativuz ka motivativuz
  • Koko atu haleu ka halenok o nia an ho pelumenus ema nain lima nebe susesu ka moriis diak tiha ona.
Lembra, buat hotu lori tempu, devez tenki pasiensia atu halao asaun sira nee, naidak (once) o koko aplika sira nee iha o nia atividade diaria, parese ke la buat boot maibe buat diak balu sei mosu ka ferte (grow, flourish) ho o-nia journia bale (towards) susessu.

Se tauk atu foti risku, entaun foti sedu. Par nunee o sei iha tempu atu rekupera ka renova saida mak sala o halon nee, enkuantu hakarak retira joven no enjoi molok o-nia 30-sira.
Senti nakloke-an ba atu hasoru obstakulu-sira no hakohak diferensa. Mas maka nee, kaer metin prinsipiu iha parte sorin.

Haree, ezamina no foku ba prezente relata ho golu nebe atu realiza, duke hanoin loron-kalan ba iluzaun futurista ka pasadu. O-nia aset prinsipal mak tempu. Daruak mak rekursuz.
Vaila! Uza didiak ba.

Comments