Aktuz da-5 ba moriis haksolok

Emar nebe konfortavel mak ema-sira nebe nak atrativu ba emahotu tanba sira nahareek kontenti no satisfaz (they are seen happy and satisfied). Moriis sai fasil ba emar nebe hatene oinsa atu sai haksolok maske sira hasorun sirkuntasia be desfavoravel.
O sei bele hetan pozitividade barak no mudansa bai nak haksolok (by being happy) hia tempu tomak atu nunee nukazu dehan ba o-nia difikuldadez katak sira la bele koadeia (beat) you. Atu sai susesuluk no favorozu, o presija dahuluk atu aprende abituz idanebe bele halo o kontenti. Hianee iha akompanamentu esensial mai idanee.
Halo afirmasaun
Afirmasaun-sira nakonsideran hanesan maneira nebe ekselente hodi motiva o iha isu balu husi moriis bai halon o haksolok no nak pozitivu (be positive). Bai influensia subkonsiensiale (subconciousness), afirmasaun pozitivu ajuda o interaje ho serseluk apropriadamente no senti enerjetiku hodi atinji golu-sira.
O moz sei bele hadook an husi estresidade no hanoin negativuz ho sira nee, idanebe lidera o bale (towards) kaderan (happiness).
Halo auto-imajen nebe pozitivu
O-nia an tenki sai sentru hes o-nia atensaun na maneira pozitivu sekarik o hakarak atinji kaderan real. Ema hotu-hotu iha karakteristiku forteja no frakeza, moz iha personalidade. Baluk husi sira konsentra negativuz no hahu senti desanimadu/desamorozu. Tanba nee mak o tenki hasees an husi sira-nee no dezenvolve mahareen pozitivu ba o-nia an rasik.
Ida-nee hasae level konfidensail nanuk o no hahu fiar naiha o-nia abilidade-sira no buat diak-sira iha moriis idanebe atu mai.
Husik tiha perfesionizmu
Laiha ema ida mak perfeitu hi mundu nee, so o tenki aseita faktu nee. Se o hakarak sai haksolok no kontentu hi moriis, o tenki aprende faktu nee no husik tiha perfesionizmu hikotuk.
Koko atu adota abituz ekselente no etikal no nak laranluak ba ema hotu einvez de halao buat ruma hiotuk idanebe laiha signifikadu naiha atualidade.
Gasta tempu ho amaduz
Gasta tempu ho familia, kolegaz no amaduz mak estremamente importante hodi halo o sai kontenti. Keta hatodan o-nia an naiha rutina diaria no konsida (set) tempu ba sira nebe valua o-nia prezensa no ba sira nebe esensial ba o. Hamaluk sira-nian sei lori pozitividade barak baiha o-nia hanoin. No moz o sei senti deleite no relaxadu.
Interasaun sosial no familia-nian sai forte, maskenune, kompania hes amaduz halo o sei senti bensandu, nadomin, no haksolok na sentidu real.
Ezersisiu no toba apropriadu
O-nia saude fiziku nak konektan aklaas tebes ho o-nia kaderan larak (inner happiness) no dame hes hanoin (peace of mind), idanebe o bele hetan remarkabelmente bai maneja o-nia rutina koretamente. Deskansa adekuadu no montante ezersisiu nebe loos mak krusial hansa sira hakdeskansa muskuluz enkuantu lori pozitivu imensu no umor haksolok (happy mood) be hadeia o motivasaun atu rezolve buat oioin naiha moriis.
"Ezersisiu fo o endorfinuz (endophins). Endorfinz halo o haksolok." Elle Woods.
Hadia tempu ba atividade fizikal balu loro-loron ka semanal, toba, no hadeer na tempu (on time), no sira-nee hotu sei lidera o bale estilumoriis be saudavel no haksolok.
Nak obrigadu
"Agradesimentu kria gratitude, idanebe jenera kontetamentu be kauza dame." Todd Stocker.
Kaderan mak estadu hanoin nebe halina buat barak. Ida hes buat esensial balu mak nak satisfeitun no nak obrigadu ba buat-sira nebe o iha. Emar bebeik komplein konaba buat oioin hi moriis idanebe sira laiha. Tanesan atitude nebe la bele manan buat sira neba, einvez de nee, o sei dezenvole estadu hanoin nebe agresivu no desperadu.
Atu hasees situasaun nee, o tenki kria abituz bai nak obrigadu (by being thankful) ba kazu saida-saida deit. Buka ha buat pozitivu na buat hotu-hotu no keta husik atu sai araskadu, idanebe o hakarak atu atinji. Ho ida-nee, o sei bele sai haksolok einvez de sai estresidu tempu tomak.
Comments
Post a Comment