Ads by Bidvertiser

Komparasaun mak mahalakon ba ó-nia ksolok.


Sedih, Murung, Depresi, Kesedihan, Muda

Iha kuote inkredibel tebes nebe nahatoon husi Theodore Roosevelt, “Komparasaun mak mahalakon ba ó-nia ksolok,” tenik nia bebeik ba bebeik.

Barak husi isu/moras saude mental nebe eziste hia sosiedade mak tanba aktu komparasaun. Emar (ema barak) haree baluk-sira-nia moriis hia media sosial no hahu kompara sira-nian ho baluk-sira seluk. Saida mak sira la realiza katak, baluk-sira neba fahe deit saida mak sira hakarak ó atu haree. Sira so fahe deit sira-nia luksuria no laos kolen nebe lori sira too saida mak sira kmaan ba.

Oinsá mak komparasaun sai nudar mahalakon ba ksolok?

Definisaun husi fraze ida nee, signifika ó nebe kompara ó-nia an ho ema seluk. Idanebe kauza ó hodi lori sees tiha entre ó ho ó-nia konteti. Ó mak hatodan fali ó-nia an husi buat sabot-sira (great things) nebe ó iha no, haterus ó-nia an ba fali buat nebe ó laiha.

Sín, klaru! Komparasaun mak sai hanesan naokten ida ba ó-nia ksolok. Bainhira ita kompara ita-nia an ho emar seluk, ka bazikamente saida mak sira nudar ba, entaun ita halo fali ita-nia an senti nakraik no insufisiente no mamuk- no mós auto-konfidensia nebe tuun atu  koresponde.

Lasu husi media sosial- Ita kompara ita-nia an ho saida mak ita haree

Media sosial hanesan palku atu hakdesan ita-nia luksuria-sira, kombina moz ho espektasaun aklaas (high) atu hetan osan boot no hia estilumoriis be sertante. Ita sai basu fali ho lasu ida-nee, no komesa hanoin atu kompara malu. Ida nee mak haktemik mahalakon ba ksolok.

Komparasaun mak mahalakon ba ksolok, se ó kompara fali ó-nia an ho ema seluk bainhira ó haree ó-nia kabehan (hardships) no disekta fali ho ema seluk-nia informasaun luksuria ka abundante atu taka falta fali ó-nia moriis. Entaun nunee, keta aguarde fali ó-nia an baiha ambiguozu liur balu hes (of) susesu. Julge ó-nia servisu bai (by) ó-nia estandarte.

Homós kompara ba buat nebe ó laiha maibé hakarak atu hetan ka sai hanesan  ema nebe ó kompara ba. Entaun hahu duni tuir buat pozitivu-sira nebe ó hakarak hetan hia futuru.

Keta husik komparasaun naok ó-nia kaderan (happiness)- Aprosimasaun simples

Ita bele komprende tanba sa komparasaun nudar mahalakon ba ksolok ho fenomena simples ida-nee. Sutu ó-nia sutu (hike your own hike) mak konseitu baziku ba esploradorez no aviazadorez (travellers). Sira uza teoria ida nee atu foku ba sira-nia golu no la sibuk konaba serseluk. Nia bele deit hadesa (reach) satutuk (peak) nebá molok ó, maibe nufin, ó mós sei hadesa hanebá. -Haree, ida nee konaba diferensa na tempu deit.
Ho ida nee para  ajuda ó komprende katak komparasaun mak mahalakon ba ksolok.

Oinsa mak enderu isu nee?

Betan, fasil atu hakerek sai, maibé konaba solusaun? Iha maneira ruma atu hadau fali ó-nia kaderan? Sín, seguru, se ó adota abituz simples nee.


  • Nak gratu (be grateful) ba buat hotu-hotu nebe ó iha hia ­­ó-nia moriis no buat kiik-sira nebe okore hi ó-nia moriis. Nak ba ho ó-nia kafe dadeer ka hankalan nebe ó iha ho ó-nia amadu (loved one). Sempre iha buat balu atu agradese ba. Forfese sira-nia okorensia, ho nebá, ó sei lembra ó-nia fortuna. No hafoin tempu balu, ida nee sei sai nudar ó-nia natureza daruak.
  • Buat seluk mak auto-empatia, dada iis, no troka komparasaun ba empatia. Halo mudansa hodi troka pontu fokal hes ó-nia atensaun. Ó bele sai laranluak, ajudaluk (helpful), no fó versaun emak ho ó-nia maneira unika-sira. Laema ida iha lian uniku. Entaun hianebe ó halo komparasaun ba, sai ba tiha liur, troka tiha ambiente. Nusa la joge (jog).
  • Auto-komparasaun ho serseluk nee komik. Deskobre motivasaun no kallenta husi serseluk nee balerik (insightful). Aprende husi emar suseluk habe besik mai ba ó tanba ó hatene sirnia realidade no ó bele iha dalan atu kusi (chase), kompara se ó tuir fali serseluk-nia fator susesu nebe la klaru ba ó ho ó-nia dalan.

Comments