Komparasaun mak mahalakon ba ó-nia ksolok.

Iha kuote inkredibel tebes nebe nahatoon husi Theodore
Roosevelt, “Komparasaun mak mahalakon ba ó-nia ksolok,” tenik nia bebeik ba
bebeik.
Barak husi isu/moras saude mental nebe eziste hia sosiedade
mak tanba aktu komparasaun. Emar (ema barak) haree baluk-sira-nia moriis hia media sosial no hahu kompara sira-nian ho baluk-sira seluk. Saida mak sira la
realiza katak, baluk-sira neba fahe deit saida mak sira hakarak ó atu haree.
Sira so fahe deit sira-nia luksuria no laos kolen nebe lori sira too saida mak
sira kmaan ba.
Oinsá mak komparasaun sai nudar mahalakon ba ksolok?
Definisaun husi fraze ida nee, signifika ó nebe kompara
ó-nia an ho ema seluk. Idanebe kauza ó hodi lori sees tiha entre ó ho ó-nia
konteti. Ó mak hatodan fali ó-nia an husi buat sabot-sira (great things) nebe ó
iha no, haterus ó-nia an ba fali buat nebe ó laiha.
Sín, klaru! Komparasaun mak sai hanesan naokten ida ba ó-nia
ksolok. Bainhira ita kompara ita-nia an ho emar seluk, ka bazikamente saida mak
sira nudar ba, entaun ita halo fali ita-nia an senti nakraik no insufisiente no
mamuk- no mós auto-konfidensia nebe tuun atu
koresponde.
Lasu husi media sosial- Ita kompara ita-nia an ho saida mak
ita haree
Media sosial hanesan palku atu hakdesan ita-nia luksuria-sira,
kombina moz ho espektasaun aklaas (high) atu hetan osan boot no hia estilumoriis be sertante. Ita sai basu fali ho lasu ida-nee, no komesa hanoin
atu kompara malu. Ida nee mak haktemik mahalakon ba ksolok.
Komparasaun mak mahalakon ba ksolok, se ó kompara fali ó-nia
an ho ema seluk bainhira ó haree ó-nia kabehan (hardships) no disekta fali ho
ema seluk-nia informasaun luksuria ka abundante atu taka falta fali ó-nia
moriis. Entaun nunee, keta aguarde fali ó-nia an baiha ambiguozu liur balu
hes (of) susesu. Julge ó-nia servisu bai (by) ó-nia estandarte.
Homós kompara ba
buat nebe ó laiha maibé hakarak atu hetan ka sai hanesan ema nebe ó kompara ba. Entaun hahu duni tuir
buat pozitivu-sira nebe ó hakarak hetan hia futuru.
Keta husik komparasaun naok ó-nia kaderan (happiness)-
Aprosimasaun simples
Ita bele komprende tanba sa komparasaun nudar mahalakon ba
ksolok ho fenomena simples ida-nee. Sutu ó-nia sutu (hike your own hike) mak
konseitu baziku ba esploradorez no aviazadorez (travellers). Sira uza teoria
ida nee atu foku ba sira-nia golu no la sibuk konaba serseluk. Nia bele deit
hadesa (reach) satutuk (peak) nebá molok ó, maibe nufin, ó mós sei hadesa
hanebá. -Haree, ida nee konaba diferensa na tempu deit.
Ho ida nee para ajuda
ó komprende katak komparasaun mak mahalakon ba ksolok.
Oinsa mak enderu isu nee?
Betan, fasil atu hakerek sai, maibé konaba solusaun? Iha
maneira ruma atu hadau fali ó-nia kaderan? Sín, seguru, se ó adota abituz
simples nee.
- Nak gratu (be grateful) ba buat hotu-hotu nebe ó iha hia ó-nia moriis no buat kiik-sira nebe okore hi ó-nia moriis. Nak ba ho ó-nia kafe dadeer ka hankalan nebe ó iha ho ó-nia amadu (loved one). Sempre iha buat balu atu agradese ba. Forfese sira-nia okorensia, ho nebá, ó sei lembra ó-nia fortuna. No hafoin tempu balu, ida nee sei sai nudar ó-nia natureza daruak.
- Buat seluk mak auto-empatia, dada iis, no troka komparasaun ba empatia. Halo mudansa hodi troka pontu fokal hes ó-nia atensaun. Ó bele sai laranluak, ajudaluk (helpful), no fó versaun emak ho ó-nia maneira unika-sira. Laema ida iha lian uniku. Entaun hianebe ó halo komparasaun ba, sai ba tiha liur, troka tiha ambiente. Nusa la joge (jog).
- Auto-komparasaun ho serseluk nee komik. Deskobre motivasaun no kallenta husi serseluk nee balerik (insightful). Aprende husi emar suseluk habe besik mai ba ó tanba ó hatene sirnia realidade no ó bele iha dalan atu kusi (chase), kompara se ó tuir fali serseluk-nia fator susesu nebe la klaru ba ó ho ó-nia dalan.
Comments
Post a Comment