Impaktu negativu husi media sosial ba produtividade ema ida-nian

Aspetu oioin husi media sosial rasik
Koalia konaba klalaok media sosial, iha aspetu balu pozitivu
tantu kuantu aspetu negativu. Mundu tomak agora dadaun utiliza media sosial nudar
padraun ligasaun entre individu ida ho individu seluk ka grupu ida ho grupu. Ho objetivu atu partilla
informasaun, koñesimentu, produtu, akontesimentu, no situasaun individu ka
sosiedade ida-nian.
Bazeia ba artigu kliensolutech.com hatutan katak, “Pratika
pozitivu hes (of) media sosisal bele inkrise individu ida-nia intelijensia
sosial no kompriensaun baiha hahalok umanu-nian. Nunee mos pratika negativu hes
media sosial mak eventualmente hamosu ema ida sai metarialistiku, emosional lalais,
no aditivu loos ba buat aat-sira.”
Nunee klaru katak, maioria hia mundu teknolojiku ida nee,
nautililzan media sosial barak liu mak estudantez no empreguz foinsae, kompara
ho emar idade avansu husi 50 ba leten. Maneira
no servisu nebe millenialz no zerasaun anteriorez uza nak diferente tebes tuir
kostumizasaun ida-idak-nian baiha saida mak sira atu konsumu husi konteudu nebe
nafornese husi media sosial referen.
Entaun diskute konaba tanba sá mak estudantez barak sai
aditivu ba media sosial liuliu Facebook?
Iha razaunz oioin konaba tama hia media sosial referen:
-Atu
komunika ba nia maluk-sira konaba info sertante balu;
-Atu hatudu saida mak nia
iha no saida mak nia senti;
-Atu tama revista profile individu ida seluk;
-Atu haree
tan veranda (istoria zeral) nebe mosu relasiona ho postez numerozuz individuz
seluk-nian;
-Atu interpreta ema seluk-nia poste; Atu hatudu ninia ksolok haree
akontesimentu ka info “trending.”
Idanee bele hanesan kazu normal ida, maibe bele mos sai krusial
enkuantu individu ida sai ona aditivu; -nunee araska atu tokat (exit) husi
nebá. Nakfila sai fali ke ninia atividade loro-loron sei diferentemente muda
neneik ba neneik too nufin, nia la hatene saida mak nia halon nee, diak ka la
diak; rekursubelek (resourceful) ka lae; ka haksolok no triste.
Hia paragrafu husi
klientsolutech.com haklaru tan katak, “Idanee laos problema, nebe nakrian bai
rede sosial-sira, maibé problemaz nee inkrise bainhira ita individuz uza lahó
analiza saida mak ita halo hela nee no saida mak sei fó ninia impaktu mai ita, ita-nia
familia, sosiedade, no nasaun. Idanee mak tanba sá media sosial laos deit
aparelu sabot (great) ba dezenvovlimentu pesoal maibé idanee mos hanesan
aparelu destrusaun-nian ba ema ida no sosiedade.”
No nia mos dehan tan
katak, idanee importante tebes atu eduka estudantez konaba pratika ba uza media
sosial relata ho aprendizajen hia eskola, atu nunee sira abele hetan benefisiu
hes komunikasaun, aplikasaun, no teknolojia ba sirnia kareira no
dezenvolvimentu pesoal.
------------------------------------------------------------
Entaun, individu ida
abele sai aditivu bainhira deit enkuantu nia laiha objetivu klaru konaba oinsa
no tansá mak tenki uza sosial media referen. Atu nunee fasil hodi bele kontrola
ninia atividade diaria seluk nebe tuir loloos nia tenki foku ein termuz de kria
ka aloka produtividade ba golu/objetivu idanebe nia an rasik atu alkanse
durante semana, fulan ka tinan tuirmai. Ho razaun atu kria moriis sai diak liu
tan, haksolok no nakonu no bensaun husi traballu nebe individu ida sei halo.
-------------------------------------------------------------
Produtividade

Ouh! Bainhira koalia
konaba metodolojia idanee, fundamentalmente ba individu ida atu deskobre didiak
saida mak nia atu halo nee bele ka lae kria dezenvolvimentu sustentavel ida ba
nia moriis, no aumezmu tempu hodi termina saida mak nia halon nee hodi senti
ksolok no esperiensia susesu.
Produtividade ema
ida-nian tenki nahetan maksimu enkuantu individu nee tenta hadook an husi
distrasaun no tentasaun nebe bloku hela ninia mentalidade hodi persebe ninia
atividade diaria. No atu deskobre ninia poder baiha traballu ruma nebe mak sei
nadeside atu halo ba nia an rasik, ba familia, sosiedade no nasaun.
Gasta tempu ba media
sosial ho razaun atu buka enterteinamentu mak barak hanesan mos gasta enerjia
no lakon produtividade nebe tuir loloos aloka tempu nee baiha buat benefisial
seluk. Akontesimentu nee bebeik no baibain akontese barak liu husi foinsae
milenialz. Nakfila sai fali mak, nia moriis sei sai komplikasu, la klaru,
nakonu ho frustasaun, lakon tempu, no la haksolok durante tempu nia soe lakon
ba.
Entaun koko tok atu la
tama baiha media sosial hia loron ida ka rua. Surprezamente itaboot sei senti
kedas diferensa konaba saida mak itaboot halo hia media sosial nee no ho saida
mak itaboot sei realiza loloos atu halo se kuandu la tama baiha rede sosial
nee.
Uza produtividade ba
media sosial ho asaun klaru no objetival. Mak tanesan, buka rekursuz online
relata ho kareira; aprende online husi kursu, tutorialz, podcast no lee
informasaun informadu didiak husi emar susesuluk (successful people); program
online husi eskola atu estuda; buka no faan produtu; no kareiraz online; no
buat serseluk nebe hola parte hia klalaok produtivu nebe bele fornese
itaboot-nia dalan moriis diak liutan.
Nunee hanoin dala rua
tan ba atu sai individu aditivu ba informasaun pozitivu, ka ba enterteinamentu
ka estilu buka atensaun no haree ema seluk-nia “status” deit nebe too ikusmai
bele ariska impaktu negativu no moriis ho mediokridade.
Vaila! Desizaun
itaboot-nian sekarik lakohi sai dadur ba media sosial. No hahu ba ho loron nebe
nakonu ho produtividade.
Comments
Post a Comment