Ads by Bidvertiser

Impaktu negativu husi media sosial ba produtividade ema ida-nian


Aspetu oioin husi media sosial rasik

Koalia konaba klalaok media sosial, iha aspetu balu pozitivu tantu kuantu aspetu negativu. Mundu tomak agora dadaun utiliza media sosial nudar padraun ligasaun entre individu ida ho individu seluk ka grupu ida ho grupu. Ho objetivu atu partilla informasaun, koñesimentu, produtu, akontesimentu, no situasaun individu ka sosiedade ida-nian.

Bazeia ba artigu kliensolutech.com hatutan katak, “Pratika pozitivu hes (of) media sosisal bele inkrise individu ida-nia intelijensia sosial no kompriensaun baiha hahalok umanu-nian. Nunee mos pratika negativu hes media sosial mak eventualmente hamosu ema ida sai metarialistiku, emosional lalais, no aditivu loos ba buat aat-sira.”

Nunee klaru katak, maioria hia mundu teknolojiku ida nee, nautililzan media sosial barak liu mak estudantez no empreguz foinsae, kompara ho emar idade avansu husi 50 ba leten.  Maneira no servisu nebe millenialz no zerasaun anteriorez uza nak diferente tebes tuir kostumizasaun ida-idak-nian baiha saida mak sira atu konsumu husi konteudu nebe nafornese husi media sosial referen.

Entaun diskute konaba tanba sá mak estudantez barak sai aditivu ba media sosial liuliu Facebook?

Iha razaunz oioin konaba tama hia media sosial referen:

-Atu komunika ba nia maluk-sira konaba info sertante balu;
-Atu hatudu saida mak nia iha no saida mak nia senti;
-Atu tama revista profile individu ida seluk;
-Atu haree tan veranda (istoria zeral) nebe mosu relasiona ho postez numerozuz individuz seluk-nian;
-Atu interpreta ema seluk-nia poste; Atu hatudu ninia ksolok haree akontesimentu ka info “trending.”

Idanee bele hanesan kazu normal ida, maibe bele mos sai krusial enkuantu individu ida sai ona aditivu; -nunee araska atu tokat (exit) husi nebá. Nakfila sai fali ke ninia atividade loro-loron sei diferentemente muda neneik ba neneik too nufin, nia la hatene saida mak nia halon nee, diak ka la diak; rekursubelek (resourceful) ka lae; ka haksolok no triste.


Hia paragrafu husi klientsolutech.com haklaru tan katak, “Idanee laos problema, nebe nakrian bai rede sosial-sira, maibé problemaz nee inkrise bainhira ita individuz uza lahó analiza saida mak ita halo hela nee no saida mak sei fó ninia impaktu mai ita, ita-nia familia, sosiedade, no nasaun. Idanee mak tanba sá media sosial laos deit aparelu sabot (great) ba dezenvovlimentu pesoal maibé idanee mos hanesan aparelu destrusaun-nian ba ema ida no sosiedade.”

No nia mos dehan tan katak, idanee importante tebes atu eduka estudantez konaba pratika ba uza media sosial relata ho aprendizajen hia eskola, atu nunee sira abele hetan benefisiu hes komunikasaun, aplikasaun, no teknolojia ba sirnia kareira no dezenvolvimentu pesoal.
------------------------------------------------------------

Entaun, individu ida abele sai aditivu bainhira deit enkuantu nia laiha objetivu klaru konaba oinsa no tansá mak tenki uza sosial media referen. Atu nunee fasil hodi bele kontrola ninia atividade diaria seluk nebe tuir loloos nia tenki foku ein termuz de kria ka aloka produtividade ba golu/objetivu idanebe nia an rasik atu alkanse durante semana, fulan ka tinan tuirmai. Ho razaun atu kria moriis sai diak liu tan, haksolok no nakonu no bensaun husi traballu nebe individu ida sei halo.
-------------------------------------------------------------

Produtividade

Ouh! Bainhira koalia konaba metodolojia idanee, fundamentalmente ba individu ida atu deskobre didiak saida mak nia atu halo nee bele ka lae kria dezenvolvimentu sustentavel ida ba nia moriis, no aumezmu tempu hodi termina saida mak nia halon nee hodi senti ksolok no esperiensia susesu.

Produtividade ema ida-nian tenki nahetan maksimu enkuantu individu nee tenta hadook an husi distrasaun no tentasaun nebe bloku hela ninia mentalidade hodi persebe ninia atividade diaria. No atu deskobre ninia poder baiha traballu ruma nebe mak sei nadeside atu halo ba nia an rasik, ba familia, sosiedade no nasaun.

Gasta tempu ba media sosial ho razaun atu buka enterteinamentu mak barak hanesan mos gasta enerjia no lakon produtividade nebe tuir loloos aloka tempu nee baiha buat benefisial seluk. Akontesimentu nee bebeik no baibain akontese barak liu husi foinsae milenialz. Nakfila sai fali mak, nia moriis sei sai komplikasu, la klaru, nakonu ho frustasaun, lakon tempu, no la haksolok durante tempu nia soe lakon ba.

Entaun koko tok atu la tama baiha media sosial hia loron ida ka rua. Surprezamente itaboot sei senti kedas diferensa konaba saida mak itaboot halo hia media sosial nee no ho saida mak itaboot sei realiza loloos atu halo se kuandu la tama baiha rede sosial nee.

Uza produtividade ba media sosial ho asaun klaru no objetival. Mak tanesan, buka rekursuz online relata ho kareira; aprende online husi kursu, tutorialz, podcast no lee informasaun informadu didiak husi emar susesuluk (successful people); program online husi eskola atu estuda; buka no faan produtu; no kareiraz online; no buat serseluk nebe hola parte hia klalaok produtivu nebe bele fornese itaboot-nia dalan moriis diak liutan.

Nunee hanoin dala rua tan ba atu sai individu aditivu ba informasaun pozitivu, ka ba enterteinamentu ka estilu buka atensaun no haree ema seluk-nia “status” deit nebe too ikusmai bele ariska impaktu negativu no moriis ho mediokridade.

Vaila! Desizaun itaboot-nian sekarik lakohi sai dadur ba media sosial. No hahu ba ho loron nebe nakonu ho produtividade.

Comments