Klalaok atu manipula no kontrola hanoin sai diak

Ita iha hanoin nebe sekarik uza didiak, bele sai hanesan
ita-nia “SUPERPOWER” no utiliza baiha atividade saida-saida deit mak ita halo.
Dalabarak
distrasaun bele mosu bainhira deit ita la hatene, nunee hamosu intersesaun ba buat
diak ka pozitivu nebe ita atu hasai baiha realizasaun golu moriis-nian.
Klalaok atu manipula no kontrola individu-nia hanoin mak
maneira ida efikaz, poderozu, efisiente no artikulativu baiha hanoin saida deit
mak nia atu hasai ka simu husi aspetuz liur. Tuir opiniaun emar barak, hia
realidade barak mak araska atu DOMINA SIRA-NIA HANOIN RASIK. Nunee falla baiha
realizasaun sirnian. Diferente fali ho idanebe mak hatene kontrola no estuda
klalaok OINSÁ ATU HANOIN, sira nee mak bele sai susesu hia aspetu saida deit
relata ho buat ruma nebe sira halo loro-loron.
Tuir Alex Becker*, esperimentador nebe esperiensian estudu
konaba hanoin umanu-nian. Hia nia estudu rasik, nia foti husi ninia esperiensia
nebe paralelamente hanesan ho individuz hotu; nee mak nia define kategoria baiha
aspetuz rua:
* hetan hia artigu danlok.com
Kakutak animal no kakutak lozikal.
La hanesan ho animal, sira iha hanoin nebe adere ba
situasaun ezamente oin ida deit. Pur ezemplu hán saida mak sira hetan, entaun
hakarak ka lakohi tenki hán. Diferente ho ita umanu nebe iha hanoin simbiotiku rua
(Wow!) nebe mak parte ida ita bele uza hanoin lozikal no parte ida seluk mos ita bele uza hanoin animal. Pur ezemplu hanoin lozikal mak bainhira ita hatene define loos no sala, diak ka aat, igual ka igual. Ezemplu husi kakutak animal mak
nukazu se mane ida, ninia kakutak idanee sei aparese bainhira haree feto seksi
ida. Entaun ita hotu hatene reasaun ka hanoin saida mak sei mosu. Nunee mos ba feto ida se bainhira nia haree has kahur ho aimanas. (!)
Ho kakutak animal nee, Alex esklaresen katak kakutak nebe
bainhira ema ida uza hanesan mos bainhira nia uza ninia emosaun, nebe atu
espresa sai saida mak nia senti, haree no teste. Signifika kakutak animal hia
ita-nia ulun laran eziste bainhira ita hetan ona sensasaun husi buat ida bolu
DOPAMIN. Katak bainhira individu ida konsumu, nia sei otomatikamente konsumu
tan ba bebeik.
Ho kakutak lozikal nia mos haklarun deit katak hanoin husi
individu ida nebe mos hanesan rasionalismu no intelijensia. Katak kakutak nebe ema
ida bele deside saida mak nia hakarak, no mos saida mak nia lakohi.
Entaun atu hatutan deit katak, prefere liu atu domina kakutak rua nee.
Malenok ba kakutak rua nee no sirnia deskrisaun:
Hia nia esperimentu, nia deskobren katak, bainhira ajente
ida koko fó objetuz rua tanesan gem no karta ba individu ida atu hili no pratika buat rua nee-nia utilizasaun. Nakifila sai fali ke individu referen prefere liu gem no deside atu
gasta oras minimu rua ba deit halimar gem nee. Kompara fali letra nee,
individu referen ignora tiha atu gasta oras ba hakerek letra nebe karik
beludika ba personajen furak ida hodi nunee lee.
Entaun! Husi ninia esperimentasaun rasik Alex Becker dehan nian nee, atu
haklarifika deit katak ita umanu uza demais liu katutak animal idanebe mak
dominan liu duke kakutak lozikal.
Klarifikasaun:
Ho nunee, ba individuz nebe sofre mentalidade fraku baiha
ksolok, liberdade, susesu no liuliu atu hetan riskusoin, mak rekomendamente lee
didiak hikraik nee.
Entaun bazeia fali ba topiku “Oinsá atu manipula no kontrola
ó-nia hanoin sai diak?” Oins á atu aplika ninia funsaun?
-Klaramente tanesan tenik tiha ona, ita umanu iha hanoin
simbiotikuz rua, hanoin nebe bele hamosu buat sabot no inkervel tebes ho kakutak rua referen. Saida no oinsá atu manipula ó-nia hanoin rasik baiha moriis loro-loron mak: KOKO ATU UTILIZA KAKUTAK LOZIKAL NO TENKI ADERE
MAKAAS LIU HO KAKUTAK ANIMAL.
Sín klaru ó leen momoos saida mak hialeten nee, no atu uza
tuir nee. Pur ezemplu se individu ida hareen no leen maneira no klalaok nebe mak
milionariu ida halon, no rekomendan ba individu referen ho livru, kursu ka asaun
ezatu nebe mak atu halo hodi atinji susesu. Entaun! Simplesmente mak sensasaun
nebe mosu ba individu nee: hakarak - atu halo tuir saida mak nadehan husi
milionariu nee. Nunee, ezemplu nia komesa uza hanoin lozikal atu kompleta planu
no golu baiha realizasaun susesu referen. No saida mak akontese se bainhira
asaun dompamin ida mosu ba nia, tanesan gem, festa ka filme foun hia Netflix? Obrigamente
nia iha intensaun makaas ba iha asaunz dopamin nee, nudar umanu ida. (ITA MOS
AKONTESE HANESAN NEE!).
Oinsá atu rezolve? Mak bainhira hia tempu nebe individu
hakarak foti asaun klaru tuir milionariu nee, hakarak la lakohi nia tenki hatama
no uza ninia kakutak animal nee, hianebe nia tenki sentraliza ba asaun nebe nia
atu halao ho maneira ATRAI SENSASAUN DOPAMIN referen baiha ninia kakutak atu
balansa ninia intensaun baiha asaun nebe nia halo hela nee, no KONTINUA halo
nafatin!
(UUUHH!) Sonik araska uituan!
Maibé krusialmente ho
kakutak animal nee iha benefisiu boot tebes sekarik ó hakarak duni termina
ó-nia golu.
Maneira ida efikaz mos bainhira individu ida hetan problem
aka difikuldadez hia nia loron ruma. Klaru ke ita ema realmente uza hela
kakutak animal hodi koko hakalma ita-nia vibrasaun negativu husi aspetu
negativu liur-sira. Pur ezemplu estres. - Entaun koalia konaba kakutak animal referen,
bainhira hasoru buat ida, diretamente kedas simu hasoru buat nee tantu kuantu
esperiensia saida mak buat nee.
Nunee mos hanesan se ema ida uza ninia kakutak lozikal,
araska atu rezolve problema nee.
Parte diak ida mak bainhira kakutak rua nee KOMBINA MALU. Atu
rezolve estres mak, dahuluk-beuluk (primeiramente) tenki duni uza lozika nudar
umanu ida atu hanoin no hatama vibrasaun pozitivu hodi hakalma an. Nunee kedas
hia momentu nebe ó uza hela ó-nia lozika atu persebe ka deskreve hanoin mak
diak, mak eventualmente ó tenki adere ó-nia kakutak animal nebe mak bele
reforsa ó-nia hanoin atu buka kedas emosaun no intensaun diak ho volume aas. Para
nunee, ó bele duni alkanse problema nee ho solusaun efikaz, pozitivu no
animadu.
Ezemplu klaru mak lao sai buka ar fresku, no ezersisiu,
haree video komiku, buat saida deit nebe mak seguru halo ó-nia hanoin sai kalma
fila fali ka mamuk ho hanoin fresku no foun.
Entaun tuir ó-nia hanoin idanee razoavel no importante duni
ka lae kombina hanoin rua referen?
Sekarik ó hakarak duni alkansa ó-nia moriis ho buat
pozitivuz, betan Ó AN RASIK mak deside no determina planu no golu, ka hasees an
husi aspetu negativuz bainhira deit no saida-saida deit.
Vaila! Espera ba ó loron diak. Fahe ba se ó senti informativu
tebes ba timoroan hotu hodi hatene.
Comments
Post a Comment