Ads by Bidvertiser

Klalaok atu manipula no kontrola hanoin sai diak



Bola Lampu, Saat Ini, Cahaya
Ita iha hanoin nebe sekarik uza didiak, bele sai hanesan ita-nia “SUPERPOWER” no utiliza baiha atividade saida-saida deit mak ita halo.

Dalabarak distrasaun bele mosu bainhira deit ita la hatene, nunee hamosu intersesaun ba buat diak ka pozitivu nebe ita atu hasai baiha realizasaun golu moriis-nian.

Klalaok atu manipula no kontrola individu-nia hanoin mak maneira ida efikaz, poderozu, efisiente no artikulativu baiha hanoin saida deit mak nia atu hasai ka simu husi aspetuz liur. Tuir opiniaun emar barak, hia realidade barak mak araska atu DOMINA SIRA-NIA HANOIN RASIK. Nunee falla baiha realizasaun sirnian. Diferente fali ho idanebe mak hatene kontrola no estuda klalaok OINSÁ ATU HANOIN, sira nee mak bele sai susesu hia aspetu saida deit relata ho buat ruma nebe sira halo loro-loron.

Tuir Alex Becker*, esperimentador nebe esperiensian estudu konaba hanoin umanu-nian. Hia nia estudu rasik, nia foti husi ninia esperiensia nebe paralelamente hanesan ho individuz hotu; nee mak nia define kategoria baiha aspetuz rua:
*  hetan hia artigu danlok.com
Kakutak animal no kakutak lozikal.

La hanesan ho animal, sira iha hanoin nebe adere ba situasaun ezamente oin ida deit. Pur ezemplu hán saida mak sira hetan, entaun hakarak ka lakohi tenki hán. Diferente ho ita umanu nebe iha hanoin simbiotiku rua (Wow!) nebe mak parte ida ita bele uza hanoin lozikal no parte ida seluk mos ita bele uza hanoin animal. Pur ezemplu hanoin lozikal mak bainhira ita hatene define  loos no sala, diak ka aat, igual ka igual. Ezemplu husi kakutak animal mak nukazu se mane ida, ninia kakutak idanee sei aparese bainhira haree feto seksi ida.  Entaun ita hotu hatene reasaun ka hanoin saida mak sei mosu. Nunee mos ba feto ida se bainhira nia haree has kahur ho aimanas. (!)

Ho kakutak animal nee, Alex esklaresen katak kakutak nebe bainhira ema ida uza hanesan mos bainhira nia uza ninia emosaun, nebe atu espresa sai saida mak nia senti, haree no teste. Signifika kakutak animal hia ita-nia ulun laran eziste bainhira ita hetan ona sensasaun husi buat ida bolu DOPAMIN. Katak bainhira individu ida konsumu, nia sei otomatikamente konsumu tan ba bebeik.
Ho kakutak lozikal nia mos haklarun deit katak hanoin husi individu ida nebe mos hanesan rasionalismu no intelijensia. Katak kakutak nebe ema ida bele deside saida mak nia hakarak, no mos saida mak nia lakohi.

Entaun atu hatutan deit katak, prefere liu atu domina kakutak rua nee.

Malenok ba kakutak rua nee no sirnia deskrisaun:

Hia nia esperimentu, nia deskobren katak, bainhira ajente ida koko fó objetuz rua tanesan gem no karta ba individu ida atu hili no pratika buat rua nee-nia utilizasaun. Nakifila sai fali ke individu referen prefere liu gem no deside atu gasta oras minimu rua ba deit halimar gem nee. Kompara fali letra nee, individu referen ignora tiha atu gasta oras ba hakerek letra nebe karik beludika ba personajen furak ida hodi nunee lee.

Entaun! Husi ninia esperimentasaun rasik Alex Becker dehan nian nee, atu haklarifika deit katak ita umanu uza demais liu katutak animal idanebe mak dominan liu duke kakutak lozikal.

Klarifikasaun:

Ho nunee, ba individuz nebe sofre mentalidade fraku baiha ksolok, liberdade, susesu no liuliu atu hetan riskusoin, mak rekomendamente lee didiak hikraik nee.

Entaun bazeia fali ba topiku “Oinsá atu manipula no kontrola ó-nia hanoin sai diak?” Oinsá atu aplika ninia funsaun?

-Klaramente tanesan tenik tiha ona, ita umanu iha hanoin simbiotikuz rua, hanoin nebe bele hamosu buat sabot no inkervel tebes ho kakutak rua referen. Saida no oinsá atu manipula ó-nia hanoin rasik  baiha moriis loro-loron mak: KOKO ATU UTILIZA KAKUTAK LOZIKAL NO TENKI ADERE MAKAAS LIU HO KAKUTAK ANIMAL.

Sín klaru ó leen momoos saida mak hialeten nee, no atu uza tuir nee. Pur ezemplu se individu ida hareen no leen maneira no klalaok nebe mak milionariu ida halon, no rekomendan ba individu referen ho livru, kursu ka asaun ezatu nebe mak atu halo hodi atinji susesu. Entaun! Simplesmente mak sensasaun nebe mosu ba individu nee: hakarak - atu halo tuir saida mak nadehan husi milionariu nee. Nunee, ezemplu nia komesa uza hanoin lozikal atu kompleta planu no golu baiha realizasaun susesu referen. No saida mak akontese se bainhira asaun dompamin ida mosu ba nia, tanesan gem, festa ka filme foun hia Netflix? Obrigamente nia iha intensaun makaas ba iha asaunz dopamin nee, nudar umanu ida. (ITA MOS AKONTESE HANESAN NEE!).

Oinsá atu rezolve? Mak bainhira hia tempu nebe individu hakarak foti asaun klaru tuir milionariu nee, hakarak la lakohi nia tenki hatama no uza ninia kakutak animal nee, hianebe nia tenki sentraliza ba asaun nebe nia atu halao ho maneira ATRAI SENSASAUN DOPAMIN referen baiha ninia kakutak atu balansa ninia intensaun baiha asaun nebe nia halo hela nee, no KONTINUA halo nafatin!

(UUUHH!) Sonik araska uituan!

Maibé krusialmente ho kakutak animal nee iha benefisiu boot tebes sekarik ó hakarak duni termina ó-nia golu.

Maneira ida efikaz mos bainhira individu ida hetan problem aka difikuldadez hia nia loron ruma. Klaru ke ita ema realmente uza hela kakutak animal hodi koko hakalma ita-nia vibrasaun negativu husi aspetu negativu liur-sira. Pur ezemplu estres. - Entaun koalia konaba kakutak animal referen, bainhira hasoru buat ida, diretamente kedas simu hasoru buat nee tantu kuantu esperiensia saida mak buat nee.
Nunee mos hanesan se ema ida uza ninia kakutak lozikal, araska atu rezolve problema nee.

Parte diak ida mak bainhira kakutak rua nee KOMBINA MALU. Atu rezolve estres mak, dahuluk-beuluk (primeiramente) tenki duni uza lozika nudar umanu ida atu hanoin no hatama vibrasaun pozitivu hodi hakalma an. Nunee kedas hia momentu nebe ó uza hela ó-nia lozika atu persebe ka deskreve hanoin mak diak, mak eventualmente ó tenki adere ó-nia kakutak animal nebe mak bele reforsa ó-nia hanoin atu buka kedas emosaun no intensaun diak ho volume aas. Para nunee, ó bele duni alkanse problema nee ho solusaun efikaz, pozitivu no animadu.

Ezemplu klaru mak lao sai buka ar fresku, no ezersisiu, haree video komiku, buat saida deit nebe mak seguru halo ó-nia hanoin sai kalma fila fali ka mamuk ho hanoin fresku no foun.

Entaun tuir ó-nia hanoin idanee razoavel no importante duni ka lae kombina hanoin rua referen?
Sekarik ó hakarak duni alkansa ó-nia moriis ho buat pozitivuz, betan Ó AN RASIK mak deside no determina planu no golu, ka hasees an husi aspetu negativuz bainhira deit no saida-saida deit.

Vaila! Espera ba ó loron diak. Fahe ba se ó senti informativu tebes ba timoroan hotu hodi hatene.

Comments