Ads by Bidvertiser

Klalaok guarda 10-20% husi ó-nia rendimentu


Uang, Koin, Investasi, Bisnis, Keuangan
Ó hatene tanbasá ó hetan deit osan barak, maibé too ikusmai ó buka fali ó-nia osan-sira hia nebe ona. Dalaruma mos bainhira ó la hatene tanbasa ó an rasik estraga deit ba buat mahosuk-sira (shiny objects). No eventualmente, ó ruun loos nehan atu halo tan saida.

Guarda 10-20% husi ó-nia renda mak asaun importante no briliante tebes ba ó-nia moriis tempu naruk. Ka hia parte seluk hakarak uza fali guardamentu refere hodi investe fali ba rekursuz balu atu promove ó-nia susesu termu-naruk.

Idanee mak tanbasá ó tenki hatene sedu tiha kedas!

Husi milionariuz barak mak tau atensaun konaba idanee, sira halon diferensa entre emar riku no emar kiak. Ho razaun esensial mak sira iha abilidade hodi rai renda 10-20% nebe mak bele akumula too sai boot hia futuru. Kompara fali ho emar kiak tanba parte ida mak sira la hatene oinsá atu guarda, no parte sorin mos sira ho guardamentuz nee nukazu atu uza fali baiha konsumu diaria.

Ó hatene uituan ka lae importane husi guarda pursentu kiik idanee?

Malenok objetivu

Razaun klaru no badak husi guardamentu mak: 1. Uza akumulasaun renda refere hodi investe fali ba rekursuz seluk; 2. Uza fali baiha emerjensia nebe karik sei mosu; 3. Uza hodi halao atividadez apropriada, hanesan feriadu no klalaok liur-sira. 4. Uza fali too hia tempu nebe ó retira kargu ruma, nunee ó sei senti nafatin luxuria husi renda guardamentuz nee.

Matuduk: Keta koko atu bók renda guardamentu nee, husik deit no kria akumuluasaun!

Purezemplu: Normalmente ita haree osan dolar ida hanesan montante babain. Maibé se individu nebe matenek hatene guarda kada pursentu too bainhira deit. Teknikalmente sekariik individu hetan dolar 10 kada semana. Frasionalmente ke nia iha hanoin atu guarda $1/$2 husi renda referen. (Bele guarda barak se nukazu rendimentu tama barak).

Entaun kalkula tok renda husi $1 ba dala 30. Husik tiha guardamentu nee, keta intenta bók. Nufin 1x30 igual ba $30. Sekarik senti ba idanee ladun barak, koko tok ho $2 ba dala 30. Igual ba $60. Ka $3 ho $90.

Tarjetu prinsipal mak atu husik osan referen inkrise ka halo servsiu bainhira ó halo fali traballu seluk. Ho liafaun seluk, bainhira ó haree fali ó-nia guardamentu nee, nia rasik akumulan barak tiha ona too bainhira ó atu foti sai. No husi guardamentuz nee, ó bele uza fali ba investe rekursuz seluk.

Simples deit ka lae? Metodu idanee krusial tebes ba individu nebe hakarak moriis ho luxuria too tempu naruk. Benefisial no poder  tebes kompara ho ema seluk nebe bainhira meha  (gaña) rendimentu, no tenta uza hotu kedas. Hahalok idanee akontese barak ho milenialz Timor.

Individu nebe ho kategoria guardabelek (able to save)10% mak idanebe pretense ba klalaok ka prinsipu atu sai ema nebe susesu no beran moriis nebe boot. Sín klaramente! Kaer hau-nia liafaun.
Klalaok husi multi-milionariu ida, Robert Kyosaki. Repezente grafiku sistematikalmente husi metodu 3 nebe nia rasik uza baiha ninia susesu termu-naruk.

Objetivu husi ninia guardamentu 10-20%:

1. Kaixa investe. Ba investe fali buat rendimentuz seluk ba fortalesimentu hia fututru, hanesan Stocks, mutual funds, Bond no ETFs.

2. Kaixa emerjensia. Ba asidente ka problema nebe karik akontese.

3. Kaixa karidade. Tuir ninia prinsipiu nudar milionariu, fahe rikusoin balun ba emar kiak-sira. Ho razaun importante tebes ba emar nebe nia ajuda ba, atu mos hetan moriis diak no tenta dook husi pobreza. Parte balu mak hodi fornese sorte ba rekoñesimentu, ho liafaun seluk ke ema seluk sei ajuda fali nia.

So entaun karik ó seidauk iha kaixa tolu nee, dahuluk-beuluk buat importante tebes mak tenki hatene atu iha kaixa investe.

Vaila! Enjoi ó-nia guardamentuz!

Comments