Klalaok guarda 10-20% husi ó-nia rendimentu

Ó hatene tanbasá ó hetan deit osan barak, maibé too ikusmai
ó buka fali ó-nia osan-sira hia nebe ona. Dalaruma mos bainhira ó la hatene
tanbasa ó an rasik estraga deit ba buat mahosuk-sira (shiny objects). No
eventualmente, ó ruun loos nehan atu halo tan saida.
Guarda 10-20% husi ó-nia renda mak asaun importante no
briliante tebes ba ó-nia moriis tempu naruk. Ka hia parte seluk hakarak uza
fali guardamentu refere hodi investe fali ba rekursuz balu atu promove ó-nia
susesu termu-naruk.
Idanee mak tanbasá ó tenki hatene sedu tiha kedas!
Husi milionariuz barak mak tau atensaun konaba idanee, sira
halon diferensa entre emar riku no emar kiak. Ho razaun esensial mak sira iha
abilidade hodi rai renda 10-20% nebe mak bele akumula too sai boot hia futuru.
Kompara fali ho emar kiak tanba parte ida mak sira la hatene oinsá atu guarda,
no parte sorin mos sira ho guardamentuz nee nukazu atu uza fali baiha konsumu
diaria.
Ó hatene uituan ka lae importane husi guarda pursentu kiik
idanee?
Malenok objetivu
Razaun klaru no badak husi guardamentu mak: 1. Uza
akumulasaun renda refere hodi investe fali ba rekursuz seluk; 2. Uza fali baiha
emerjensia nebe karik sei mosu; 3. Uza hodi halao atividadez apropriada,
hanesan feriadu no klalaok liur-sira. 4. Uza fali too hia tempu nebe ó retira
kargu ruma, nunee ó sei senti nafatin luxuria husi renda guardamentuz nee.
Matuduk: Keta koko atu bók renda guardamentu nee, husik deit
no kria akumuluasaun!
Purezemplu: Normalmente ita haree osan dolar ida hanesan
montante babain. Maibé se individu nebe matenek hatene guarda kada pursentu too
bainhira deit. Teknikalmente sekariik individu hetan dolar 10 kada semana. Frasionalmente
ke nia iha hanoin atu guarda $1/$2 husi renda referen. (Bele guarda barak se
nukazu rendimentu tama barak).
Entaun kalkula tok renda husi $1 ba dala 30. Husik tiha
guardamentu nee, keta intenta bók. Nufin 1x30 igual ba $30. Sekarik senti ba
idanee ladun barak, koko tok ho $2 ba dala 30. Igual ba $60. Ka $3 ho $90.
Tarjetu prinsipal mak atu husik osan referen inkrise ka halo
servsiu bainhira ó halo fali traballu seluk. Ho liafaun seluk, bainhira ó haree
fali ó-nia guardamentu nee, nia rasik akumulan barak tiha ona too bainhira ó
atu foti sai. No husi guardamentuz nee, ó bele uza fali ba investe rekursuz
seluk.
Simples deit ka lae? Metodu idanee krusial tebes ba individu
nebe hakarak moriis ho luxuria too tempu naruk. Benefisial no poder tebes kompara ho ema seluk nebe bainhira
meha (gaña) rendimentu, no tenta uza
hotu kedas. Hahalok idanee akontese barak ho milenialz Timor.
Individu nebe ho kategoria guardabelek (able to save)10% mak
idanebe pretense ba klalaok ka prinsipu atu sai ema nebe susesu no beran moriis
nebe boot. Sín klaramente! Kaer hau-nia liafaun.
Klalaok husi multi-milionariu ida, Robert Kyosaki. Repezente
grafiku sistematikalmente husi metodu 3 nebe nia rasik uza baiha ninia susesu
termu-naruk.
Objetivu husi ninia guardamentu 10-20%:
1. Kaixa investe. Ba investe fali buat rendimentuz seluk ba
fortalesimentu hia fututru, hanesan Stocks, mutual funds, Bond no ETFs.
2. Kaixa emerjensia. Ba asidente ka problema nebe karik
akontese.
3. Kaixa karidade. Tuir ninia prinsipiu nudar milionariu, fahe
rikusoin balun ba emar kiak-sira. Ho razaun importante tebes ba emar nebe nia ajuda ba, atu mos hetan moriis diak no tenta dook husi pobreza. Parte balu mak hodi fornese sorte ba rekoñesimentu, ho liafaun seluk ke ema seluk sei ajuda fali nia.
So entaun karik ó seidauk iha kaixa tolu nee, dahuluk-beuluk
buat importante tebes mak tenki hatene atu iha kaixa investe.
Vaila! Enjoi ó-nia guardamentuz!
Comments
Post a Comment