Nivel Estres 80% -You need to avoid this right now!

Hei! Estres demais, pára tiha lai ho saida mak itaboot
hanoin hela nee! Literalmente! Selae bainhira nivel estres referen atinji too
100%, liafuan ADEUS deit mak itaboot sei hetan husi maluk-sira seluk.
Kauza oinsá? No ninia mamosuk?
Sa diak mak o bele kontrola o-nia emosaun ho hanoin loziku.
Koalia konaba estres, idanee normal ke emar hotu esperiensia, estres bele ho volume boot tantu kuantu kiik. Maibe kauza mosu mos kontrariu fali se individu ida enkontra liu tiha saida mak tuir loloos la tau atensaun.
Parte atu deskobre ema ida-nia umor (humor/mood) hodi nunee
bele sai kalma no pozitivu, mak dalabarak araska mos bainhira hasoru situasan
nebe tuir loloos individu ida la tenki senti hanesan lakon forsa, lakon hamnasa
no lakon hanoin diak ba buat saida mak nia sei halo tuirmai. Tan deit aspetu
negativu ida ka rua nebe ataka ninia hanoin haksolok no saudavel.
Entaun kontrola an no estuda kada momentu atu hanoin diak
mak sei bele dezenvolve ema ida-nia mentalidade sai forte liutan, korajozu
liutan, no atenbrani liutan atu nunee saida mak mosu tan hanesan akontesimentu
nebe estraga ema ida-nia produtividade baiha atividade loro-loron. Liuhusi buka
espasau mamuk no husik kanoin (mind) atu sai rileks uluk lai.
Hahalok nebe emar barak sempre espresa sai ba ninia
maluk-sira, katak estres fó impaktu mal tebes ba sirnia traballu, ka tantu
kuantu sirnia karakter. Hahalok deskontentu bele mosu bainhira deit, no lalais
deit kompara ho hahalok orgullozu no amadu, tanba nudar ema moriis ida pozesa
emosaun no hanoin lozika. Bazeia ba realidade, hahalok ka buat ruma nebe
kondena emosaun negativu ba ema ida-nia an, bele ezatamente troka saida mak
halo, hanoin ka senti hela nee. La hanesan ho hahalok ka buat pozitivu ruma,
tanba normalmente aspetu nee mai dalabarak liu duke aspetu aspetu negativu.
Entaun
fasil atu ema ida bele esperiensia. Maibé konaba aspetu negativu nebe nahamosu
husi ema seluk ka buat ruma, bele paradu hia ema ida ulun too hianebe deit! Nukazu
hara (jarang/rara) atu esperiensia ka hasoru, nunee kanoin (mind) umanu nebe
deit sempre kapta lalais no rai bele too durasaun naruk.
Kauza nebe impaktu nivel estres aas ho fator nakauza husi
individu ida rasik nebe halo buat ida liu fali ninia atividade normal ka
enkontra aspetu negativu husi parte eksterior. Normalmente akontese tanba:
-Husi hanoin barak nebe tuir loloos laiha sentidu buatida ka
razaun;
-Barakliu hia media sosial, hanesan individu ida bele haree
individu seluk-nia istoria no poste ida too
rohan;
-Hanoin nebe la fresku tanba la toba barak;
-Tanis demais;
-Espresaun ka asaun negativu husi ema seluk;
-Traumatiku;
-Emosaun ka norvozu makaas;
-Falla;
-Pesimistiku ka idanebe hanoin negativu barak;
-Ansiedade (ansi lalais);
-Preokupadu demais.
Nufin baibain emar (people) hasai "Mate ba se o hanoin barak"
Entaun husi buat-sira nee mak adere ba fator ignoransia husi
emosaun ema ida-nian, laos katak ema ida nee la bele esperiensia lae, maibé
oinsá atu kontrola umor didiak tuir loziku nebe mak umanu ida pozesa hia ninia
ulun laran. Konserteja, hanoin nebe pozitivu, ka buka dalan hanusá para bele
hakmaan mentalidade normal individu ida-nian nee rasik.
Auto-konfiansa mak resposta nebe favor tebes baiha kontrola
emosaun no hanoin loziku ema ida-nian, atu bele kompriende loloos ho nunee ho kalma atu koresponde ba hanoin ka
asaun damek, liberdade, ksolok no pozitivu. Nunee hanesan kuote espesial nebe
nahasain husi Lao Tzu “Mastera (master/sai makaas hia buatida) buat seluk, nee makaas. Maibé mastera an rasik
mak importante no sabot.
Vaila! Buat hotu-hotu hia itaboot-nia ulun laran. Atu determina hanoin diak ka aat, nee itaboot-nia desizaun rasik.
Comments
Post a Comment