Oinsa atu akande o-nia eskilz interpersonal
Ó bele sai matenek hia servisu. Maibe mak ó ida komunikador
no kolaborador ekseleten nee? – Idanee mak importante!
Dehan ona katak, negosiador (businessperson) briliante ida,
laos deit ke nia negosiador – maibe tenki komunikador sabot (great) mos. Sai nudar komunikador no kolaborador ekselente ida, adere ba abilidade espesial ida ke individu serteja bele hatene oinsa atu koopera kapaz ho individuz seluk no kompriende oinsa interaje ho ninia servisumaluk-sira i mos eventualmente hatene atu rezolve problema bai (liuhusi/by) halao interaksaun ba buat sertante balu.
Tipuz atu akande eskilz interpersonal:

Eskilz interpersonal mak importansia boot no ida husi
fatorez hes (de/of) ó-nia susesu baiha o-nia fatinservisu. Na ema balu, eskil
idanee mosu husi kedas moriis mai, maibe baluk mos araska hela ho sirnia eskilz
interpersonal. Maibe agora iha padraun sertante balu, nebe Ó bele akande eskil nee naiha maneiraz simples.
No se o mak idanebe araska hela ho eskil idanee, entaun artigu nee ba ó.
No se o mak idanebe araska hela ho eskil idanee, entaun artigu nee ba ó.
1. Haiha oin naksolok (Having a happy face)
Individuz nebe sirnia moriis ksolok ba buat saida-saida
deit tantu ho amagu komun: Sira nebe ho oin hamnasa. Se ó mak kerat (smile)
regularmente no pozesa atitudez optimistiku, o sei iha sorteksolok nebe atrai emahotu. Purtantu, bainhira ó iha hela loron teribeel tebes, keta tenta atu
hatudu o-nia labaat (ó-nia aat-sira) nee ba serseluk.
Hatudu atitude nebe sabor mak nudar individu idanebe kontenti, kerat ba (smile) enkuantu hia tempu nebe o asosia hela ho ó -nia servisumaluk-sira. Se karik
o hasee ó -nia servisumaluk-sira ho oin nakerat (smiling face), idanee hatudu
ba sira katak ó iha zestura pozitvu. Nunee halo sira kmaan hodi gosta o-nia
hahalok.
2. Koko atu keta sai kompleindor
Aparentemente hia ofisinaz balu sempre iha kompleindor., no ó
sei haree sira nee sei iha, jeralmente koko atu sai individu nebe ladun
prevalente/predominate hia ofisina.
Nukazu sekarik ó sempre koalia barak/burbura konaba buat oioin, ó -nia pesimizmu sei dudu serseluk hadook an tiha husi ó.
Nukazu sekarik ó sempre koalia barak/burbura konaba buat oioin, ó -nia pesimizmu sei dudu serseluk hadook an tiha husi ó.
Sekarik buat ruma ó hakarak tebes atu hetan, tau hia ó -nia
diaria ka koalia lalais tiha konaba idanee ho ó -nia amadu ka amaduz. Se lae, ó bele
termina fali nakoñesen hanesan kabenboot/burburador ofisina-nian.
3. Sai maronak nebe ativu (be an active listener)
Ita iha tilun rua no ibun ida atunune ita bele rona dalarua
tantu kuantu koalia. –Bolu mos hanesan "Epicteus Effective communication" nebe hahu ho
rona efetivu. Sekarik o la tau atensaun atu rona saida mak ema seluk koalia
hela, entaun ó bele termina fali ho falta detalluz importante. Prezentemente, termu “ativu”
laos signifika atu rona burburador koalia lapararai, maibe idanee entende ó atu
pelumenus kompriende saida mak sira hatoon.
Ó presija mos persege entre liñaz atu hanota detalluz nebe
la tenik. Hodinune para la bele implika fali katak ó la rona saida sira koalia
hela nee. Konsentra hia liafuanz nebe sira artikula durante diskusaun. Narosin fali,
enkuantu rona hela, simplesmente hakmatek no hasees-an tiha lai husi liafuan
nebe ó atu ponta se sira seidauk husu ó atu koalia.
4. Hadiak o-nia intelijensia emosional (IE)
IE mak koñesimentu ida atu rekoñese ó -nia emosaunz,
prosesu, no kompriende serseluk ho haree oinsá sira influensia emar (people) baleun (di
sekitar/around) ó. Sekarik o pozesa intelijensia emosional aklaas (high),
idanee implika/halo ó kompriende ó -nia
sentimentuz, tantu kuantu ó kompriende adisionalmente individuz seluk-nia
sentimentuz.
Individuz ho IE aklaas, sei jeralmente sai efetivu liutan
duke serseluk nebe ho persepsaun emosional nebe nakraik/baixu. Tanesan indikan (indika tiha ona) bai
(dari/by) Warren Bennis, IE mak fator sabot (great) naiha ambiente servisu ho
realizasaun realidade:
Intelijensia emosional (IE), no individu be ho eskil idanee, atera fator saida-saida deit, atera
IQ no ekspertiz sesé deit, konta baiha 85-95% susesu naiha servisu duke individuz seluk.
IQ mos hanesan paradeiru boot ida, ó presija idanee, maibé idanee sei la halo o-nia an ka golu sai esteradu (star/famous). Intelijensia emosional mak bele! (Katak oinsa o kontrola emosaun husi o-nia kareira todan ruma, kontrola o-nia an bainhira ema seluk rejeita ka negleta o, kontrola o-nia fallaz (fallansu), kontrola o-nia tempu didiak, no buat saida-saida kona o, maibe o hatene oinsa atu kontrola o-nia emosaun no mos kontrola hanoin didiak atu reaje/maneja) Tanba emosaun reaje makaas liu duke intelektual/hanoin.
Hakarak hatene IE diferensa ho IQ, nebe mak ho abreviasaun "Intelligence quotient" tenik katak "individu nebe ho nivel intelijensia nasukat deit baiha teste ka problem solving." Entaun IQ la determina oinsa atu kontrola o-nia emosaun no susesu sekarik o falla uituan no/ka frustradu. Se o sai frustradu uituan, IQ laiha buat ida atu rezolve/ajuda, entaun o termina fali ho estres no sai depresivu. Honunee o lakon kontrola ba o-nia tempu, golu, no atividade ho o-nia servisumaluk-sira. Nufin, o baruk no falla duni.
IQ mos hanesan paradeiru boot ida, ó presija idanee, maibé idanee sei la halo o-nia an ka golu sai esteradu (star/famous). Intelijensia emosional mak bele! (Katak oinsa o kontrola emosaun husi o-nia kareira todan ruma, kontrola o-nia an bainhira ema seluk rejeita ka negleta o, kontrola o-nia fallaz (fallansu), kontrola o-nia tempu didiak, no buat saida-saida kona o, maibe o hatene oinsa atu kontrola o-nia emosaun no mos kontrola hanoin didiak atu reaje/maneja) Tanba emosaun reaje makaas liu duke intelektual/hanoin.
Hakarak hatene IE diferensa ho IQ, nebe mak ho abreviasaun "Intelligence quotient" tenik katak "individu nebe ho nivel intelijensia nasukat deit baiha teste ka problem solving." Entaun IQ la determina oinsa atu kontrola o-nia emosaun no susesu sekarik o falla uituan no/ka frustradu. Se o sai frustradu uituan, IQ laiha buat ida atu rezolve/ajuda, entaun o termina fali ho estres no sai depresivu. Honunee o lakon kontrola ba o-nia tempu, golu, no atividade ho o-nia servisumaluk-sira. Nufin, o baruk no falla duni.
5. Koko atu sai empatetiku liutan
Kritikal tebes atu hatene saida mak ó-nia
servisumaluk-sira hanoin hela no senti
hela sekarik ó hakarak atu interaje ho sira efetivamente. Ba razaun saida mak
sira sei nak xateadu? Ba razaun saida sei sira dehan sira la namotivadu (unmotivated)? No ba razaun saida mak sei sira dehan sira dudu (halo) hela buat
ruma todan tebes?
Sekarik ó hatene razaunz hia sirnia kotuk, entaun ó bele
koko komunika ho sira no ajuda sira sai tiha husi fazes aat nee. Sai empatetiku hodi ajuda bainhira sira araska, halo sira sei gosta nafatin o bainhira sira alkansa.
Simples deit to? (Maibe profundu!)

Comments
Post a Comment