Oinsa atu deside hili kareira nebe diak ba ó-nia an

Iha emar barak mak araska atu foti desizaun ba ninia futuru,
atu sai ema nebe nia hakarak loos. Karik riku, ksolok, enjoi moriis ho buat
nebe nia ihan ka ho amaduz (emar nebe o hadomi), no/ka lao haleu mundu. Enkuantu
maneira nebe atu dudu sirnia mehi sai realidade mak tenki duni liuhusi asaun nebe
individu halo hela, ka golu nebe individu hili atu termina durante tempu
sertante balu.
Nunee, ba emar barak, hili kareira mak asaun efikaz baiha
realizasaun hodi kompleta sirnia mehi. Komesa entaun, baluk nebe hakaas an atu
persege kareira referen. Balu sei prosesa hela. Atu dehan deit katak, saida mak
itaboot deside ka hili atu halao, krusial tebes baiha saida
mak itaboot sei sai hia futuru. Enkuantu se hili tarde, tempu pasa tiha ona.
Maibé hia realidade agora dadaun,balu deit mak konsege
realiza tuir saida mak nia mehi ba. No balu araska atu bá los nebe. Ema nebe la
DESIDE NO TETU tasak-manatak ANTES ba saida mak nia atu alkansa hia tinan barak
tuirmai, entaun too ikusmai sei arepende deit no hanoin fali katak “Hau espera
hau mak halo hanesan nebá uluk tiha kedas karik diak.”
Oiii! Tempu troka nafatin.
Entaun oinsá atu responde ba kestaun nebe relata ho kareira
ke individu presija atu tetu didak no hili baiha ninia moriis tomak. Nebe
sustentavel tuir ninia hakarak.
Hia artigu idanee laos atu komenta barbarak ka hatoo
burburaz, maibé modelu, metodu ka asaun espesifiku nebe relevante no klaru ba
timorensez hodi hatene antes katak/atu hatene, tuir loloos presija duni halao
hanesan idanee.
1. Eskala tuun: 10-5-2
Hia mundu nee, bainhira koalia konaba kareira, entaun relasiona
mos ho ESKIL ke individu presija atu mastera (sai makaas baiha buat ruma). Atu define
kareira ida, tenki define mos hianebe mak paradeiru osan nee mosu mai, serteja
kapaz no efikaz ka lae.
Entaun antes individu hili saida mak nia hakarak atu sai
nudar ba, presija uluk rekolla ka buka hotu tiha lai eskilz nebe KAPAZ KA BELE
lori rendimentu mai. Etapa simples mak: Rekolla hotu eskilz 10 nebe serteja ba
fornesimentu renda (income).
Pur ezemplu eskilz 10: madezain grafiku/animasaun online,
pilotu, software programmer, youtuber, dezainer, autor, mahakerek kreativu, pintor,
blogger, negosiador sasan online. (No seluk-seluk tan). Entaun husi sira nee,
koko atu apaga 5 nebe itaboot senti la kapaz atu persege, no husik hela 5 nebe itaboot hakarak.
Entaun tetu didiak eskilz 5 nee, estuda didiak uituan sirnia
klalaok. Tetu didiak rekursuz ka fornesimentu baiha tempu NARUK nian. –nunee itaboot
lakohi atu hetan vantajen hia tempu badak deit pois hotu ona.
Sekarik idanebe nebe tama itaboot-nia hanoin halo itaboot interese
loos, entaun hafoin foti 1 ka 2 se senti bele ka hakarak duni atu persege eskilz nee. Lembra – tenki haree ba “eskil
nebe fornese susesu termu naruk” ke individu
bele meha (earn) osan hianebe deit, no bainhira deit. Ezemplu kiik ida husi kareira
termu naruk mak blogger no autor. Tanba bainhira hakerek ona artigu ka istoria
inspirativu no benefisiante, entaun artigu ka istoria nee sei pasa ba jerasaun
ba jerasaun. No durante tempu ba tempu, itaboot nafatin meha lukru online
ilimitadu.
Kareira balu rekere susesu termu naruk, balu mos rekere
susesu termpu badak. So individu mak tenki deside.
2. Mastera ida pur ida
Iha meiuz oioin atu hakarak atinji tiha mehi ida nebe itaboor
hakarak, no aumezmu tempu atinji tan kareira ida seluk nebe mos atrai hela
itaboot-nia atensaun.
Realidade hatudun katak, individu ida nunka mais atu
hatene/aprende buat rua ka tolu nebe nia hakarak hia tempu hanesan ka dala ida hamutuk. Termina
fali, nia sei nak konfuzaun hodi aplika didiak eskil ruma baiha ninia kareira
referen. Ka hatene maibe sori-sorin deit. Entaun emar (people) nebe hakarak
aprende husi individu referen, emar nee hakarak buka tebes ema nebe mak MASTERA saida mak nia halo nee,
laos sori-sorin deit.
Maibe bele ka lae individu ida mastera buat rua. Ka tolu
(Entaun nia makaas duni!). Ezemplu husi software programmer espesifiku, hakarak
tranzisiona tan ba blogger. Hafoin de idanee, nia mos hakarak tranzisiona tan
fali ba youtuber. Maibe atu sai eksper (ema nebe makaas ba buat ida) ba buat
rua ka tolu, etapa esensial mak koko atu mastera ida uluk, nufin estuda ka
mastera serseluk.
3. Buka ajuda husi eskper seluk
Dalabarak, ema nebe falla husi hili ninia kareira, tanba
deit 1: Nia la hatene klalaok husi kareira referen. 2: Nia hatene halo maibe la
hatene ninia prinsipiu husi kareira nee. 3: Nia
hili deit no koko deit ate ke gasta tempu barak, nebe afinal la presija
lori too tempu naruk.
Mais fasil, atu hili kareira nebe itaboot hakarak persege ba. Mak dahuluk-beuluk,
buka ema nebe iha tiha ona esperiensia ba eskil referen. Atu akompaña. -Husu ajuda
no matadalan. Husu pergunta no sai ninia estudante, ka asisti ninia seminariu
ka kursu; prinsipalmente mak rekere no adota formula, klalaok ka tipuz esensial
nebe aplika bebeik baiha eskil husi kareira nee. Atu nunee la presija gasta
tempu naruk ba deskobre, ate ke emar seluk hetan tiha luxuria, itaboot mak
seidauk deit.
Comments
Post a Comment