Ads by Bidvertiser

Oinsa atu deside hili kareira nebe diak ba ó-nia an



Iha emar barak mak araska atu foti desizaun ba ninia futuru, atu sai ema nebe nia hakarak loos. Karik riku, ksolok, enjoi moriis ho buat nebe nia ihan ka ho amaduz (emar nebe o hadomi), no/ka lao haleu mundu. Enkuantu maneira nebe atu dudu sirnia mehi sai realidade mak tenki duni liuhusi asaun nebe individu halo hela, ka golu nebe individu hili atu termina durante tempu sertante balu.

Nunee, ba emar barak, hili kareira mak asaun efikaz baiha realizasaun hodi kompleta sirnia mehi. Komesa entaun, baluk nebe hakaas an atu persege kareira referen. Balu sei prosesa hela. Atu dehan deit katak, saida mak itaboot deside ka hili atu halao, krusial tebes baiha saida mak itaboot sei sai hia futuru. Enkuantu se hili tarde, tempu pasa tiha ona.

Maibé hia realidade agora dadaun,balu deit mak konsege realiza tuir saida mak nia mehi ba. No balu araska atu bá los nebe. Ema nebe la DESIDE NO TETU tasak-manatak ANTES ba saida mak nia atu alkansa hia tinan barak tuirmai, entaun too ikusmai sei arepende deit no hanoin fali katak “Hau espera hau mak halo hanesan nebá uluk tiha kedas karik diak.”

Oiii! Tempu troka nafatin.

Entaun oinsá atu responde ba kestaun nebe relata ho kareira ke individu presija atu tetu didak no hili baiha ninia moriis tomak. Nebe sustentavel tuir ninia hakarak.
Hia artigu idanee laos atu komenta barbarak ka hatoo burburaz, maibé modelu, metodu ka asaun espesifiku nebe relevante no klaru ba timorensez hodi hatene antes katak/atu hatene, tuir loloos presija duni halao hanesan idanee.

1. Eskala tuun: 10-5-2

Hia mundu nee, bainhira koalia konaba kareira, entaun relasiona mos ho ESKIL ke individu presija atu mastera (sai makaas baiha buat ruma). Atu define kareira ida, tenki define mos hianebe mak paradeiru osan nee mosu mai, serteja kapaz no efikaz ka lae.

Entaun antes individu hili saida mak nia hakarak atu sai nudar ba, presija uluk rekolla ka buka hotu tiha lai eskilz nebe KAPAZ KA BELE lori rendimentu mai. Etapa simples mak: Rekolla hotu eskilz 10 nebe serteja ba fornesimentu renda (income).

Pur ezemplu eskilz 10: madezain grafiku/animasaun online, pilotu, software programmer, youtuber, dezainer, autor, mahakerek kreativu, pintor, blogger, negosiador sasan online. (No seluk-seluk tan). Entaun husi sira nee, koko atu apaga 5 nebe itaboot senti la kapaz atu persege, no husik hela 5 nebe itaboot hakarak.

Entaun tetu didiak eskilz 5 nee, estuda didiak uituan sirnia klalaok. Tetu didiak rekursuz ka fornesimentu baiha tempu NARUK nian. –nunee itaboot lakohi atu hetan vantajen hia tempu badak deit pois hotu ona.

Sekarik idanebe nebe tama itaboot-nia hanoin halo itaboot interese loos, entaun hafoin foti 1 ka 2 se senti bele ka hakarak duni atu persege  eskilz nee. Lembra – tenki haree ba “eskil nebe fornese susesu termu naruk”  ke individu bele meha (earn) osan hianebe deit, no bainhira deit. Ezemplu kiik ida husi kareira termu naruk mak blogger no autor. Tanba bainhira hakerek ona artigu ka istoria inspirativu no benefisiante, entaun artigu ka istoria nee sei pasa ba jerasaun ba jerasaun. No durante tempu ba tempu, itaboot nafatin meha lukru online ilimitadu.

Kareira balu rekere susesu termu naruk, balu mos rekere susesu termpu badak. So individu mak tenki deside.

2. Mastera ida pur ida

Iha meiuz oioin atu hakarak atinji tiha mehi ida nebe itaboor hakarak, no aumezmu tempu atinji tan kareira ida seluk nebe mos atrai hela itaboot-nia atensaun.

Realidade hatudun katak, individu ida nunka mais atu hatene/aprende buat rua ka tolu nebe nia hakarak hia tempu hanesan ka dala ida hamutuk. Termina fali, nia sei nak konfuzaun hodi aplika didiak eskil ruma baiha ninia kareira referen. Ka hatene maibe sori-sorin deit. Entaun emar (people) nebe hakarak aprende husi individu referen, emar nee hakarak buka tebes ema nebe mak MASTERA saida mak nia halo nee, laos sori-sorin deit.

Maibe bele ka lae individu ida mastera buat rua. Ka tolu (Entaun nia makaas duni!). Ezemplu husi software programmer espesifiku, hakarak tranzisiona tan ba blogger. Hafoin de idanee, nia mos hakarak tranzisiona tan fali ba youtuber. Maibe atu sai eksper (ema nebe makaas ba buat ida) ba buat rua ka tolu, etapa esensial mak koko atu mastera ida uluk, nufin estuda ka mastera serseluk.

3. Buka ajuda husi eskper seluk

Dalabarak, ema nebe falla husi hili ninia kareira, tanba deit 1: Nia la hatene klalaok husi kareira referen. 2: Nia hatene halo maibe la hatene ninia prinsipiu husi kareira nee. 3: Nia  hili deit no koko deit ate ke gasta tempu barak, nebe afinal la presija lori too tempu naruk.

Mais fasil, atu hili kareira nebe  itaboot hakarak persege ba. Mak dahuluk-beuluk, buka ema nebe iha tiha ona esperiensia ba eskil referen. Atu akompaña. -Husu ajuda no matadalan. Husu pergunta no sai ninia estudante, ka asisti ninia seminariu ka kursu; prinsipalmente mak rekere no adota formula, klalaok ka tipuz esensial nebe aplika bebeik baiha eskil husi kareira nee. Atu nunee la presija gasta tempu naruk ba deskobre, ate ke emar seluk hetan tiha luxuria, itaboot mak seidauk deit.

Comments