Ads by Bidvertiser

Oinsá atu keta preokupa ema seluk-nia opiniaun



Wanita, Khawatir, Mimpi Buruk, Stres
Prinsipalmente opiniaunz negativu husi emar seluk.


Rona netik beat rileks hodi hamaluk ó-nia momentu

NB: Liafuan balu ho gramar foun laos atu balera liafuan, maibe atu halo mais fasil hodi no lee.
-------------------------------------------------------

Parte ida nebe halo individu ida lakon ninia produtividade rasik baiha servisu ka atividade haksolok nebe nia halo, mak bainhira rona deit ema seluk-nia opiniaun meer nebe tama kahur tiha ho ingrediente midar, fresku, no morin husi individu-nian rasik. Aparentemente opiniaunz negativu/meer/gojan husi serseluk, bele troka fali ema ida-nia mentalidade sai diferente ka termu idiomatiku "moruk." Nufin ninia konfiansa, ksolok no atividade produtivu diaria-nian sai MENUS ka reduz.

Sempre hia moriis, ema ho opiniaun meer-sira mai tama no hamosu fali asaun dezanimadaz ba ema ida-nia an rasik. Halo individu nee sai baruk atu kontinua saida mak nia ho haksolok halo hela ba nee. Ho razaun idanee, halo individu rasik tuur la metin atu rileks, hamnasa no hanoin kanoin pozitivuz ba nia golu relata ho traballu nebe nia halo.


Mundu nee namoruk subar hia namidar laran!

Entaun, molok atu tama baiha aspetu ajudak (hia parte ikusliu), mai deskobre uluk tiha lai karakter negativuz individu-nian nebe orijinalmente ka abituamente halao hela hia nia atividade diaria. Koko atu para ho karakterez toksiku tuirmai nee:

Pesimizmu

Karik ó mak pesimista ida? Ema idanebe pesimista mak ema nebe hanoin ka haree buat negativuz hia ninia atividade diaria. Hia ninia hanoin buat negativu sempre aparese. Hahalok idanee deskreve individu nebe bainhira atu halo buat diak, interesante ka favoravel ruma, nia sempre haliga fali ho ema seluk-nia opiniaun. Ho hanoin “Karik ema seluk sei la gosta”, “Karik ema sei hamnasa ka gojan hau”, “karik ema la konkorda ka ignora tiha”, "buatida hau halo nee ladun kapas karik", nst. Ho hanoin hanesan nee, nia nunka mais atu hamosu buat diak ruma!

Sekarik nee mak ó, entaun hahú ba ho hanoin pozitivuz! Foku ba posibilidade, foku ba ajuda nebe ó atu fó ba ema seluk liuhusi buat diak saida-saida deit mak ó atu fornese. Moriis ho pesimizmu deit mos nunka fo avansu ba o-nia golu atu sai ema diak no susesu. Sempre lembra idanee, pozitividade deit mak bele haboot ó, lori ó atu sai ema nebe diakliu no ema nebe ó mehi hakarak sai nudar ba.

Sensitivu derik “over-sensitive”

Katak ema nebe senti sensitivu demais. Pur ezemplu, karik buat nebe tuir lolos kiik deit, nia hanoin demais liu too buka solusaun la hetan. Ho liafuan seluk “over-analyze” ka analiza demais liu ba eventu ka situasaun kiik ida. Karik ezemplu nia hakarak halo vlog no poste hia Youtube, hia nia ulun laran “Oinsa ema seluk atu deskreve”, “Saida mak sei sira hatoo”, “hau halo nee presija aumenta tan buat ruma karik uituan karik,” ka krusialmente aat loos mak ho liafaun “Ema gosta ka lae ho idanee.” 

Entaun sekarik ó hatene ó halo hela nee diak, enkuantu hia parte seluk ó gosta no apresia saida mak ó halo nee nebe kria pozitividade ba ó no emar seluk, - entaun otomatikamente ka aparentementa EMA SELUK MOS SEI GOSTA.

Sensitividade nee normal, maibé keta koko atu senti sensitivu ba posibilidadez saida-saida deit. Haree didiak ó-nia dekansa, tanba husi nee mos ho 50% afeta ba ó-nia sensu ka maneira hanoin.

Julga derik

Pára atu julga demais, buat barak mak la perfeitu. Julga derik (interseta liuliu tiha) halo deit ema-seluk-nia auto-estima nakraik/tuun. Idanee hanesan fali katana ida husi ó nebe ameasa fali ema seluk. Julga demais mos gasta tempu deit.

Pára atu hatoo ó-nia burburaz bainhira ema seluk sei koalia hela, maibe tau prinsipalmente atensaun ba no tenta hodi komprende saida mak sira koalia hela nee. Adere foku ba ema seluk mak sei termina ó-nia objetivu ka hakarak tantu ema nee referen, hodi tó duni parte prinsipal.

Diak atu sai kuriozidade, maibé keta koko atu julga liu. O bele deit observa eventu ka momentu nebe ema seluk halao, no tenta atu la pasa tok komentariu ka inteseta fali sira. Para lai atu hatoo ó-nia opiniaun no koko atu kompriende sira-nia situasaun. Koko atu imajina no hanoin saida mak sira hatoo nee. No dalaida ó komprende ona, hafoin o bele iha abilidade atu aseita saida mak sira hatoo, no saida mak sira-nia karakter refere.

Keta tenta atu balera ema seluk

Keta koko atu sai keiju, ka balerador. Katak ema nebe gosta aumenta liafuan “bunbu” be irazoavel (does not make sense) demais. Ho klalaok sensitivu nebe balera ema seluk-nia konsiderasaun. Idanee sei la benefisia ó hia maneira saida deit, tantu ema nebe o balera ba.

Ho poder rekoñesimentu atu senti katak se o halo sala kois, o tenta atu husu perdaun demais ka husu aseitasaun/konsiderasaun husi ema ida nebe afinal saida mak o halo nee diak ka normal hela. Keta koko atu halo ema seluk satisfaz no o-nia an fali mak vitima. Baibain o koko atu koalia buat arbiru tuun sae atu nunee ema gosta o, maibe afinal o rasik la komprende katak o mos importante. Keta preokupa se ema seluk la gosta o, no keta koko atu halo buat nebe laiha valor hodi nunee ema bele gosta fali o. Sai nudar o-nia an rasik diak liu.

Koko atu aseita realidade! Ó laos ema nebe halo ema seluk kontenti para nunee ó gaña fali ema-sira nee nia atensaun. Tanba idanee mos la fo benefisiu ka hanoin razoavel ruma. Idanee OK ka normal sekarik ema seluk la gosta ka la apresia. Sai ó-nia an mesak deit diak liu, atu nunee ó foku ba pozitivdade no hamosu produtividade ba traballu ruma nebe ó halo, nebe ke sei fó vantajen ba ó hia futuru.

Sekarik ho hahalok negativuz nee mak ó sei lori hela ho ó. Senti an ba katak nein ida husi idanee bele kria sensasaun pozitivu. Betan, hahalok-sira nee mak halo ó-nia moriis sai aat tan deit. Entaun koko atu hasai tiha husi ó-nia personalidade. Buka no foku ba posibilidade no kria ambiente pozitivu. Se laiha, entaun tenta ó-nia ulun mak nakonu hela ho hanoin toksikuz.

Hanesan tenik tiha ona hileten, metodu esensial atu keta preokupa fali ema seluk-nia opiniaunz no uza tipuz nee atu interseta opiniaun ema seluk-nian mak:

Foku ba golu ka tarjetu prinsipal nebe o rasik persege, liuliu traballu nebe o halo hela nee;

Hamnasa no haksolok uituan ba buat diak nebe o halo hela nee, atu nunee kria konfiansa sertante;

Komprende o-nia valor no importansia husi traballu nee rasik ba publiku;

Komprende katak saida mak o hela sei benefisia o-nia an no ema seluk;

Keta sibuk ka preokupa konaba EMA SELUK-NIA OPINIAUN SAIDA-SAIDA DEIT!

Domina an makaas.

Nufin, ho hahalok-sira nee mak bele netik rezolve o-nia preokupasaun. lembra nafatin ke atu muda o-nia personalidade ka karakterez nee presija tempu naruk uituan. Maibe se individu ida nee ho espiritu "la rende" mak too ikus domina nia an no domina emar seluk-nia persepsaunz.

#Vaila! Se itaboot senti artigu nee ajudabelek, entaun fahe tutan.

Comments