Sai baruk mak fator ida husi desizaun
Razaun baruk mos hanesan desizaun ida.
Lakohi preokupa ba traballu risku nebe relata ho susesu mos desizaun ida.
Ita hia deit tempu badak atu moriis. Desizaun nebe ó foti ka
la foti, ida nee mos hanesan desizaun ida. Halao asaun nebe tuir individu-nia
hakarak mak aktualmente nudar desizaun ida. La halao asaun ruma, mos kategoria
desizaun ida.
Saida mak ó sei halo ho ó-nia baruk nee? No saida mak ó sei
enkontra se ó la foti desizaun klaramente. - Se ó haree ba realidade hia mundu
nee, ita emar hotu hia moriis no tinan nebe paralelamente sempre halao
movimentu tantu kuantu avansu bebeik too idade katuas, nufin mate. Hanoin tok
ba saida mak o hakarak atinji maibe, tan deit baruk ke satan hela ó-nia an atu
la halo buat pozitivu ruma, tuur haree deit filme no toba deit. Sira nee mos
desizaun ida ba ó.
Nabaruk hakotu ó-nia tempu presiozu (Laziness cuts down your precious time)
Diferensa entre ema susesuluk no ema baruk mak ema susesu
ida iha abilidade atu halo buat pozitizu no risku nebe relata ho sirnia golu/objetivu maske sira haree
idanee araska tebes atu halo. Horibit sira esforsa an nafatin too alkanse golu
nee. Konaba ema baruk-sira, tan deit sira falta de REKOÑESIMENTU ba saida mak
sira sei halo nee, bele ka lae IMPAKTU ba sirnia an hia futuru ka fulan oinmai.
Se sira mak la hatene misaun husi sirnia moriis, entaun durante moriis tomak
sira halo buat nebe nein atu alkansa ruma, husik deit no gasta tempu deit.
Haree ezemplu klaru no simples husi atletaz famozu ka milionariuz.
Parte simples husi baruk mak, 1. Nia la hatene valor TEMPU ninian. 2. Nia LAIHA PLANU ba ninia an
rasik. 3. Nia FALTA KOÑESIMENTU ba oinsa atu dezenvolve ninia karakterisitika.
4. Nia laiha tempu atu halo DISERNIMENTU. No da-5 mak nia só halo bainhira
hetan motivasaun husi ema seluk, maibé LA MOTIVA AN RASIK atu hakarak moriis
diak.
----------------------------------------------------------------------
Ho nunee mak atitude pozitivu no produtividade la apaprese.
Se ho estigmaz nee mak belit metin hela hia ó-nia mentalidade,
entaun aparentemente keta espera atu ho tuur deit no toba deit bele hetan
moriis boleramana no ksolok. Nein senti tan buat nee-nia iis!
Einvez de baruk no la halo buat ruma, husu tok ba ó-nia too
bainhira ezatamente mak ó atu sai individu susesuluk ida.
Maneira atu kontradikta, interseta baruk mak koko atu gasta
tempu ba buat nebe ó gosta/enjoi halo hela deit. Nunee ó sei senti katak moriis
nee presiozu no tenki uza didiak.
Moriis nee badak, ó sei mate bainhira deit. Tanba sá la foti
netik asaun diferente ruma hodi persege buat nebe ó hakarak, se ó mak hia ó-nia
mentalidade no hahalok fohu mak domina hela no halai bamai hela. Ita emar hotu
halaon tuir maneira kanoin tradisional. Halo deit servisu nebe sira espera atu
hetan husi ema seluk, fila ba uma deskansa. Hanesan fali robot. Ema nebe
diferente nudar ema nebe foti risku boot. Nia nain rasik foti desizaun atu halo
buat uniku no sabot ruma.
Laiha hanoin atu tauk, tanba idanee mos pertense nudar GEM
MORIIS NIAN (the game of life). Aat liu mak idanebe tuur haree deit ema seluk
halimar ninia gem moriis no alkanse misaun too hotu, sai susesu no haksolok. Ita-nia
emosaunz, ksolok, susesu, no sentidu realizasaun mak bazeia ba saida mak ita
halo, laos saida mak ita la halo ka espera deit atu hetan husi ema seluk.
Nukazu ó baruk ka lakohi fotu asaun ruma, otomatikamente ó
liu tiha oportunidade nebe tempu fó hela ba ó. Nukazu emar barak ninia regresaun
boot mak durante momentu nebe sira foti desizaun no asaun prinsipal ba sirnia
moriis nebe namehi atu sai abundante.
Bazeia ba realidade, tempu nunka mais prediktativu ho
momentu saida deit se ema barak la tau atensaun didiak ba idanee. Maibé nunee
mós oinsá atu predikta ho saida mak ita halo ho tempu nebe avaliavel, mak planu
no asaun ezatu nebe ita hia dalan atu atinji ba. Entaun tanba nee mak durante
tempu nebe sei avaliavel hela, uza oportunidade nee atu halo buat hotu-hotu
posivelmente bainhira ita sei bele.
Hanesan Dan Lok koalian hia nia artigu; “Idanee laos konaba
motivasaun, idanee konaba halao moriis. O mak halao o-nia moriis. Katak sekarik ó falta ho motivasaun atu
halo buat araska ruma, entaun signifika ó falta dezeju atu halao moriis diak.”
No risku boot hia moriis nee mak lakohi atu foti risku tomak.
Entaun tuir ó-nia hanoin, tempu nee poderozu tebes ka lae? Tanba
sekarik ó hatenen, ó nunee mos sei uza ninia importansia baiha ó-nia moriis
diaria. Too ikusmai, ó-nia regresaun boot mak laos konaba buat nebe ó halon
hanesan ó-nia baruk nee, maibé regresa fali ba buat nebe ó la halon.
Vaila! Kria atitude pozitivu no produtivu!

Comments
Post a Comment